, 28. oktoober 2014 20:48
7 KOMMENTAARI
- värskemad
- parimad
- vanimad
ä
/ 29. oktoober 2014 12:47
mõnus vahe keelekene ? Kui kodus klappis kõik just nii nagu isa käskis,äkki jäi poiss 2 kõva kivi vahele ja see võttis tema aru ?
k
29. oktoober 2014 10:30
KAS TEIL DIREKTOR JA LINNAPEA EI PEAKS KUSKIL KAH VASTUTUSELE VÕTMA.
p
29. oktoober 2014 10:28
PEAKS TEGEMA NII NAGU MUSLEMITEL, KES TAPAB INIMESE, SEE VISATAKSE KIVIDEGA SURNUKS. JA SELLE VAHUR RUUTUGA JUUNIORIGA, KAH SAMA TEGEMA, TEISTE SILME ALL. JA HOOPIS ISA VAHUR SEENIOR VÕTTA JA PANNA KINNI.
a
/ 29. oktoober 2014 07:53
sellise asja puhul tahan olla üksi oma mõtetega, mitte seda, et keegi pläkutab mul kõrva juures. On ka ikka amet välja mõeldud!
p
/ 29. oktoober 2014 06:43
noh nüüd ujub neid pläkutajaid ja tarkpäid igast nurgast, aga kus nad enne olid ?
k
/ 28. oktoober 2014 22:40
peaksid tegelema nende teismelistega , kes tunnis õpetajaid mõnitavate märkustega segavad, teades ise hästi, et võivad kõike öelda - õpetaja võib koha kaotada, kui julgeb sõrmegagi puutuda...
a
/ 28. oktoober 2014 22:05
Kriisiabi vestlust läheb vaja kahtlemata neile lastele, kes olid hetkel samas ruumis, seda kindlasti; aga teistele see erilist muljet ei avaldanud, sest nad ei näinud midagi, olles mujal ruumides. Lastele kaudne teadmine eriti korda ei lähe, poistel ehk põnevat arutlust. Mäletan aastakümneid tagasi olime õpilastena koolimaja ette kogunenud mees-õpetaja ärasaatmisele, ajasime kambas muretult juttu - see on looduse poolt nii seatud, et noortele tundub vanadus ja lahkumine siit ilmast nii kauge igaviku tagune asi, millele tähelepanu eriti ei pöörata. Paari nädala pärast on lapsed selle enamvähem unustanud, sest iga uus päev toob neile uusi ja põnevaid sündmusi. Iseasi on täiskasvanutega - nemad sellist traagilist kaotust ei unusta, eriti kolleegid.