PEAKS TEGEMA NII NAGU MUSLEMITEL, KES TAPAB INIMESE, SEE VISATAKSE KIVIDEGA SURNUKS. JA SELLE VAHUR RUUTUGA JUUNIORIGA, KAH SAMA TEGEMA, TEISTE SILME ALL. JA HOOPIS ISA VAHUR SEENIOR VÕTTA JA PANNA KINNI.
peaksid tegelema nende teismelistega , kes tunnis õpetajaid mõnitavate märkustega segavad, teades ise hästi, et võivad kõike öelda - õpetaja võib koha kaotada, kui julgeb sõrmegagi puutuda...
Kriisiabi vestlust läheb vaja kahtlemata neile lastele, kes olid hetkel samas ruumis, seda kindlasti; aga teistele see erilist muljet ei avaldanud, sest nad ei näinud midagi, olles mujal ruumides. Lastele kaudne teadmine eriti korda ei lähe, poistel ehk põnevat arutlust. Mäletan aastakümneid tagasi olime õpilastena koolimaja ette kogunenud mees-õpetaja ärasaatmisele, ajasime kambas muretult juttu - see on looduse poolt nii seatud, et noortele tundub vanadus ja lahkumine siit ilmast nii kauge igaviku tagune asi, millele tähelepanu eriti ei pöörata. Paari nädala pärast on lapsed selle enamvähem unustanud, sest iga uus päev toob neile uusi ja põnevaid sündmusi. Iseasi on täiskasvanutega - nemad sellist traagilist kaotust ei unusta, eriti kolleegid.