Eesti uudised

Bahovski: Kogu kooli kindluseks muutmine maksab tuhandeid eurosid ja on arulage – ainus, mida saaks teha on ennetustöö ja probleemsete lastega tegelemine (31)

Kristiina Tilk, 28. oktoober 2014 17:23
RELV EI PÕHJUSTA MIDAGI: Martin Bahovski paneb inimestele südamele, et selleks, et relvaga midagi toimuma hakkaks, on kinni inimese peas. Foto: Erakogu
Viljandi koolitulistamise valguses on päevakorrale kerkinud mitmeid küsimusi. Muuhulgas ootavad vastuseid, kuidas lastele relva ning sellega kaasnevaid ohtusid tutvustada ning kes vastutab, kui relv on sattunud kolmanda isiku kätesse?

Taktikalise Laskmise Keskuse juhatuse liige Martin Bahovski vastab Õhtulehe küsimustele ja tuletab inimestele ühtlasi meelde, et relv ise ei põhjusta midagi, sest see, et relvaga midagi toimuma hakkaks, on ikkagi inimese peas kinni: "Nõukogude ajal müüdi jahipüsse ilma loata ning massitulistamisi ei järgnenud."

Samal teemal

Kuidas relvi hoiustama peaks ja kus? Kas hoiukoht peab olema lukustatud ning padrunid ja relv eraldi?

Relva peab hoiustama kõrvalistele isikutele kättesaamatus kohas. Millises – see on omaniku enda valida. Mitme relva jaoks on vaja nõuetele vastavat raudkappi, mida kontrollib politsei. Ühe relva hoiukoht ei pea olema lukustatud vaid lihtsalt kõrvalistele isikutele mittekättesaadav. Padrunid ja relv peavad olema eraldi.

Kui aga õigesti hoiustatud relv satub mingil moel kellegi kolmanda kätte, siis kes on vastutav? Näiteks: Peidan relva padja ja madratsi vahele, oskamata aimata, et keegi selle sealt leiab. Kas padja alla või kapi otsa peitmine on üldse korrektne hoiustamisviis?

Kui politsei on hoiukohta kontrollinud ja koostanud selle kohta akti, mis tunnistab koha nõuetele vastavaks, siis relva hoiustaja on kõik endast oleneva teinud, et relv kolmandate isikute kätte ei satuks. Kui ise kodus olla, siis on korrektne ka padja alla või kapi otsa peitmine, muidu ilmselt mitte.

Mis juhtub, kui relv satub kolmandate isikute kätte? Millised on karistused relva ebaõige hoiustamise/kasutamise korral?

Edasi ei pruugigi midagi saada – inimesel on lihtsalt illegaalne relv ja kõik. Kui aga põhjustati tervisekahjustus, siis võib järgneda vabadusekaotus kuni 3 aastat või rahatrahv. Kui põhjustati kellegi surm, siis kuni viis aastat vabadusekaotust. Hetkel on Eestis kaks korda rohkem illegaalseid relvi kui legaalseid ja tulistamisvahejuhtumid on väga haruldased. Registreeritud tulirelvasid on ligikaudu 50 000.

Mida saaks teha, et relvade käsitlemine oleks ohutu? Et need ei satuks kätte inimestele, kellel kasutamisluba puudub?

Iga relvaomanik peaks hoolega üle vaatama oma relva hoiustamise rutiini ja tingimused. Seda, et relvad ei satuks inimeste kätte, kel selleks luba puudub, ei saa ühegi seadusega muuta – ükski relvaseadus ei puuduta ju isetehtud või illegaalseid relvi, tänapäeval saab ju 3D-printerist ka relva välja printida. Seaduslike relvade sattumist kolmandatele isikutele saab relvaomanik ära hoida nõuetele vastava relva hoiustamisega.

Lastele tuleks relvi tutvustada nii nagu täiskasvanutele. Kõigepealt relvaohutus, tööpõhimõtted ja siis lasketiirus laskmine koos juhendajaga. Tavaliselt erineb pärisrelv kardinaalselt arvutimängus või filmis nähtud relvast ja tekitab respekti ning ettevaatust. Peamine, et laps mõistaks – tegu on tapariistaga ja pärast päästikule vajutamist ei saa enam aega tagasi keerata.

Laskesportlased, näiteks laskesuusatajad peavadki hakkama varakult harjutama, et üldse tulevikus mingit tulemust saada.

Kas noorukil, nagu antud Viljandi loo puhul, on õigus kasutada vanema relva – kui vanem on juures? Ning kas selle juhtumi valguses võib öelda, et relvaseadust peaks karmistama, et relvad ei oleks igale soovijale nii kergesti kättesaadavad?

Jah, lasketiirus ja seda võib alates 12.eluaastast. Relvaseadus on aga niigi range, et raske oleks veel midagi karmimaks teha. Tuletaksin meelde, et nuga, kirves ja kasvõi molotovi kokteil on ka relvad, aga neid ei saa ju mitte kuidagi keelustada.

Kuidas aga hoida tuli- ja külmrelvad eemal koolidest? Kas turvaväravad ning turvamehed suudaksid seda takistada?

Väga keeruline. Turvamees peaks siis ise olema relvastatud, aga siis pole ju relvad koolist eemal. Turvaväravad ei anna mingit kindlust, sest kõik sisenejad ju piiksuvad, midagi on ikka metallist. Ja kui turvamees tuleb täiesti rutiinset piiksumist vaatama, saab tema ju esimesena maha lasta ning lisaks olemasolevale veel temagi relva võtta.

Lisaks turvaväravatele peaks olema kuulikindlast klaasist kontrollpunkt ja kuulikindel uks, millest saab sisse siis, kui midagi enam detektoris ei piiksu. Sellised süsteemid on näiteks USA saatkonnas. Alati saab oma varustuse ju ka aknast sisse tuua, seega kogu kool tuleks muuta kindluseks, mis maksab sadu tuhandeid eurosid ja on arulage – ainuke asi, mida saaks teha, on ennetustöö ja probleemsete lastega tegelemine.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee