Eesti uudised

GALERII | Tragöödia: surmavad lasud Viljandi koolis (154)

Maarius Suviste, 28. oktoober 2014, 07:00
šOKK: Viljandi Paalalinna kooli ette hakkasid koolitulistamisest šokeeritud linlased õhtuhämaruses tooma hukkunud õpetaja mälestuseks lilli ja küünlaid. Foto: Aldo Luud
Eilne esimene koolipäev pärast koolivaheaega algas traagiliselt. Viljandis tulistas Paalalinna kooli 15aastane õpilane keset tundi surnuks oma õpetaja. Mõni aasta tagasi Viljandi parimaks pedagoogiks valitud saksa keele õpetaja Ene Sarap suri tahvli ees.

Viljandi Paalalinna kooli saksa keele tunnis olnud 15aastane nooruk võttis revolvri ja tulistas õpetajat mitu korda pisut enne kella 14, kui klassiruumis oli peale Ene Sarapi ja tulistaja veel neli õpilast. Keegi teine vigastada ei saanud.

Samal teemal

"Klassijuhataja tuli minu juurde kabinetti ja palus mul minna üles klassi," meenutab Viljandi Paalalinna kooli direktor Aavo Palo, kuidas tema tulistamisest teada sai.

Palo kiirustas klassi. "Laskja ei jooksnud ära, ta oli samas kohas. Kaasõpilased lahkusid. Relv ei olnud noormehe käes. Noormees oli relva lauale pannud, ise istus laua taga. Tõstsin relva ohutusse kaugusesse," räägib koolijuht. Ta ei rääkinud noormehega sõnagi. Politseinike juurde viis noormehe kooli infojuht.

Nooruk ei hakanud vastu ka siis, kui politsei ta kinni pidas. Poiss tulistas oma isa revolvrist. Isal oli relvaluba. Esialgu võeti poiss 48 tunniks vahi alla. Edasise otsustab juba kohus. Uurimisel on nüüd vaja välja selgitada palju üksikasju. Ka see, kuidas nooruk relva enda kätte sai.

Paanikat ei olnud

"Kui politsei saabus, evakueerisime õpilased võimlasse. Rääkisime, et koolis tulistati. Kuid enam ohtu ei ole," räägib Palo.

Direktor ütleb, et temal hirmu ei olnud. "Kui nägin, et see relv on minust piisavalt kaugel ja noormees on rahulik, siis ma leidsin, et revolvri pean tõstma veel kaugemale, ohutusse paika. Mingit hirmumomenti küll ei olnud," ütleb ta. "Inimesed olid koolis ärevil, aga paanikat ei tekkinud."

Direktor kinnitab, et laskmise põhjustas kahe inimese pinge. Seetõttu polnud teised õpilased ohus. Kuid samas möönis ta

ERRi uudisteportaalis, et koolis ei teatud midagi konfliktist nende vahel. "Oleks see jutuks olnud, oleksime sellega tegelnud," sõnas direktor.

Roosid ja küünlad

Surma saanud teenekas saksa keele õpetaja Ene Sarap (56) töötas koolis 1990. aastate algusest saati. 2007. aastal valiti ta Viljandimaa aasta õpetajaks. "Ma ei ole praegu küll võimeline teda iseloomustama hakkama," ütles direktor mõni tund pärast katastroofi, et ta ei suuda nii kiiresti end koguda. "Igati tubli õpetaja."

Rääkides tulistajast, ütleb Palo, et noormees on käitumiselt korralik ja viks. "Mitte midagi erilist. Ei mingisugust käitumishäiret. Õppimine keskmine, pigem parem. Ta suhtleb väga hästi. Ta ei ole erak," lisab Palo.

President Toomas Hendrik Ilves märgib oma kaastundeavalduses õpetaja Ene Sarapi lähedastele ja kogu kooliperele, et Viljandi koolitulistamine on kogu rahva tragöödia. "Palun siiralt kõiki kaasmaalasi – märkame õigel ajal ja tegutseme õigel ajal. Räägime üksteisega, toetame üksteist, aitame üksteist," kirjutab president.

Eile õhtupoolikul hakkasid viljandlased koolimaja ette tooma kalmuküünlaid ja lilli. Esimestena toodi kimp tulipunaseid roose.

"Uskumatu, mis meil toimub!" ütles viljandlane, kes süütas koolimaja ees küünla. "Ene oli õpetaja, kes on paljusid viljandlasi saksa keelt rääkima õpetanud. Ta oli pärlike meie hulgas. See kõik on nii valus, see kõik on nii kole, et võtab sõnatuks."

"Püha jumal! Mis toimub küll sellise lapse peas, kes niimoodi teeb. Kuhu me oleme jõudnud? Ja lapsevanemate vastutus?" arutles koolimaja lähedalt mööda jalutanud vanem abielupaar. "See on kogu Eesti tragöödia. See on suur tragöödia."

"Homme on koolipäev," ütles koolijuht Palo eile. Ühtlasi tuleb kooli leinanõustaja. "Me alustame koolipäeva klassijuhataja tunniga. Toimub nõustamine, kuidas klassiga rääkida, mida rääkida, mismoodi saame õpilastele abiks olla. Siis lähevad õpetajad lastega kõnelema."

Nuga koolis kaasas

Eile õhtul rääkisid Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo juht Meelis Saarepuu ja juhtivprokurör Kaire Hänilene pressikonverentsil, et laske oli rohkem kui üks. 15aastane noormees võib sellise kuriteo eest vangi minna kuueks kuni kümneks aastaks. Noorukist kahtlustataval puudub kriminaalne taust.

Arvutihuviline ähvardas koolitulistamisega

2009. aasta novembris ähvardas Descartes’i lütseumi arvutihuviline 18aastane abiturient korraldada kõrvalasuvas Tartu kommertsgümnaasiumis tapatalgud.

Internetifoorumis koolitulistamisega ähvardanud noormees siiski tulistamisega hakkama ei saanud. Ähvarduse päeval kommertsgümnaasium suleti. Nooruk jälgis oma korrusmajas olnud korteri aknast, kuidas politseinikud, kiirabi ja kaitsepolitseinikud kooli ümber ja sees sagivad.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee