Eesti uudised

Ingrid Rüütli kandekott, tutikas pott ja lumest kerkivad lilled ehk Kuidas Rootsi kunn siin käis (13)

Karoliina Vasli, 28. oktoober 2014, 07:00
LEGENDAARNE: Tervitustseremoonia linnahalli kail. Meedia ja avalikkuse hambusse jäi ennekõike Ingrid Rüütli riide- ja kotivalik. Stiliste toona ilmselgelt veel ei tuntud. Foto: Filmiarhiiv
Täna hommikul maandub Tallinna lennuväljal lennuk ühes Rootsi kroonprintsessi Victoria ning prints Danieliga. Ranged turvanõuded ning minuti täpsusega timmitud päevakava. Võrreldes Rootsi kuningapaari omaaegse visiidiga vasttaasise-seisvunud Eestisse, on see kui öö ja päev.

Läheme ajas tagasi 1992. aasta 22. aprilli, kui linnahalli kai äärde maabus laev Visborg, pardal Rootsi kuningas Karl XVI Gustav ja kuninganna Silvia. Taasiseseisvunud Eesti jaoks oli Rootsi kuningapaari visiit kui värske sõõm läänemaailma õhku. Võõrustati, kuidas osati. Ingrid Rüütel otsis riidekapist välja ajatud tumedad riided ning kandekoti, Tartus aga tervitati külalisi uue tualetipoti, lumest kerkivate lillede ning söömaajaga ülikooli kohvikus.

Samal teemal

Liivimaa Kroonika raporteeris, et sõjaväeline vastuvõtt oli väärikas. Noored sõdurid pidulikes pardijahiülikondades ning väepealik Ants Laaneots demonstreerimas seninägematut balletimeisterlikkust, mis ühendas endas nii Nõukogude armee riviteenistusele omast jäika põlveliigest kui kolmanda maailma sõjarditelt silma jäänud liigutuste koordineerimist.

Enim tähelepanu sai aga särava Silvia kõrval hoopis toonase ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütli kaasa Ingrid Rüütli stiil. Eesti Ekspress kirjutas, et daami riietuse muudab isikupäraseks oskuslikult valitud ridikül – see moeajakirjade rusikareegel leidis ühtlasi kinnitust vastuvõtutseremoonial linnahalli kail. "Proua Rüütli käevangus nägime eesti naise igapäevast kaaslast – mahukat kotti. Peale vihmavarju ja talongidepaki mahuvad sinna lahedasti ära ka päts leiba ja ootamatult saadetud piimapudel."

Liivimaa Kroonika juhtkirjas ironiseeriti, miks ei jätnud Rüütel kandekotti autosse. "Lihtne küsida. Me ei tohi unustada, et noil unustamatutel päevadel ümbritses turvateenistus ainult Rootsi leedit. Ei saanud Eesti leedi loota ka eriteenistuse ülemale, sest too trügis vahetpidamata kuninga-, mitte esipaari vahele. Kõikuv kandekott polnud mitte proua Ingridi, vaid meie sotssüsteemi viga ja õnnetus."

Las kannatab!

Ingridi tumedad kostüümid laideti avalikkuses maha, ent väljaanne lohutas, et võõrustav daam pidigi andma võõrustatavale eelisõiguse õitsvalt silma paista, nii leppiski meie proua ohvrimeelselt musta ja iseäranis lillaga.

Liivimaa Kroonika kirjeldus elavnes veelgi, kui juttu tuli sellest, kuidas kõrged külalised visiidi teisel päeval Tartus mõjusid.

Päev algas üsna värvikalt, sest ilmataat valmistas vimka. Bussiga sõideti Emajõe Ateenasse aprilli kohta harjumatult tihedas lumesajus. Ometi kerkisid kesklinna kaubahalli esistest lumme mattunud lillepottidest ootamatult kaunid tsineraariad (tõsi, õhtul neid juba polnud). Majahoidjad Tartu ülikooli ees olid jalga pannud pidulikud platvormkingad ja kuivatasid tänavanurkadel lompe ning nühkisid vahetult enne kuninga tulekut puhtaks peahoone esiste laternate klaase.

Kõige tipuks paigaldati spetsiaalselt tähtsündmuseks Tartu raekoja tualetti vastne pott, mis aga paraku jäi kuningapaaril ilmselt kasutamata. Kurjad keeled teadsid kõnelda, nagu poleks pott suurem asi olnudki. Juhtus aga, et kui külalised olid väljumas ülikooli ajaloo muuseumist ning nende ees astunud asjamees palus kohalikke ihukaitsjaid, et need ei avaks veel uksi, sest võib-olla kuningas tahab, noh, peldikusse minna, vastati talle soliidselt ja asjalikult: "Me oleme ajakavast isegi maas. Küll kannatavad ära!"

Leige praad

Muuseumi uksed tehti lahti, leelotajad asusid leelotama ja kogu selle pidulikkuse saatel astus kuningapaar… ikkagi tualettruumidesse, kus veetis kergendavad kümme minutit." Kuninglik lõunasöök peeti aga tudengite meelispaigas ülikooli kohvikus, kuhu tolleks päevaks väidetavalt isegi nooblid sööginõud- ja riistad osteti. Pärast olla mitmed kuningale lähedal-istuvad isikud nentinud, et pakutav praad olnud pehmelt öeldes leige. Hiljem räägiti linna peal, et tea, kas uhked nõud tassiti pärast laiali. Oli ju kõik kuningaga seostuv hinnas. Näiteks Tartu ülikooli soome-ugri kateedris näidati hiljem erilise hardumusega riidepuud, millel rippus kuninganna kallis kasukas, sellal kui proua ülikooli aulas aktusel viibis.

Ootamatuid takistusi tuli visiidi ajal veelgi. Kui kuningas Narva poole kihutas, võinuks ta Raja küla lähedal takerduda kahemeetristele leparoigastele. Mõni minut enne korteeži läbisõitu kaotas üks lohakas sohver teele osa oma küttepuudelastist. Mustvee politsei puhastas viimasel hetkel kuningale tee ja tegi juhile protokolli.

Samal õhtul korraldati Visborgil pidulik õhtusöök, kuhu jõudmisega oli mitmel kutse saanud Maarjamaa mehel muret – kuningas oli lasknud oma aluse linnahalli juurest Georg Otsa kaile sõidutada.

Kuninglikul vastuvõtul pakuti ka kangemat kraami. Ja mõni ime siis, et Rootsi riigi territooriumil viibiva Arnold Rüütli keel vääratas, ning ta kordas pidulauas oma eelmise õhtu kõnet, kus mainis, et tal on väga hea meel sel õhtul kuningat vastu võtta. 24. aprillil väisati veel Lääne-Eestit ning sõideti tagasi Tallinna, kus pressikonverentsil öeldi ajakirjanikele, et visiidiga jäädi rahule. Ühtlasi tänati kauni vastuvõtu eest.

Ja läinud nad olidki. Liivimaa Kroonika sulesepad nentisid, et hoolimata sellest, et kuningas lahkus, jäi kaunis muinasjutt eesti rahvale alles.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee