36 kommentaari

V
venemaal polnud küll defitsiiti.  /   23:49, 24. juuli 2017
Hulgi laos oli vorsti liha , kuid sibul oli defitsiidis, kohvi konserve et tapab , mulle isa saatis 2040 rutsi , sain poestja otse laost mida vaja. tööd ma teha ei viitsinud sest iga lennu järgi tiriti kGB hoonesse valgeks majaks nimetai seda kaba limiidi maja tunnistama riigi reelmist mind see riik pole kunagi eestis polnud süüd leitud siis otsiti sealt, huvitanud, peab oskama elada.ma tegin kohe õige otsuse panin sularaha hoiukassase ja seal võtsin kui läksin otlema.valges majas püüti osta ära pakuti 20000£kuus inlismaale saadikuks, aga saatsin sinna kuhu päike ei paista.
T
TOIVO  /   23:38, 24. juuli 2017
kas lugesite uiudist, tuumapomm i ei tule eestisse, vaid tsunaami ja maavärinad nagu itaalijas.leiutati uus võimas seade mistekitab maavärina ja tsunaami, seega müüge ruttu korterid mkolme euroga ruutmeeterr , sest pärast sõda ei saa peale kivi tolmu midagi.VAUTubes on uudised
A
AEE inimene kes segas suitsuvorsti segu suri enn e vabariigi taasstamist uued tegijad kasumi vorst õige nimega kus liha ja maitseainete asemel on peldiku vaht.  /   23:34, 24. juuli 2017
27 aasstat pole tõesti veel müüdus suitsu vorsti.
K
kus kohas te elasite 200 rutsi palga sajad, m ina töötasin küll tyallinnas ja narvas , aga palk oli ikka57.-69 telemeidsstril ja autoluksepal88, 103,.- tüüriomees diplomiga sai 110. kaaperdaja ja relvakaupmees sai küll 2000.-  /   23:30, 24. juuli 2017
eiolnud nii hea midagi kui oleks olnud siis pooled juba ammu olnuks venemaalseal ol40% Siberi palgalisapolaarjoone taga hundi koopas
T
TOIVO  /   23:25, 24. juuli 2017
ma ei mäleta , et oleks olnud vetsu paberit aastal 1950.suitsuvorsti ka polnud oli last lihast vorst küüned sees, müüdi narvas ja võrumaal.jõhvis, tallinnas oli viimati 1980 aastalbaltijaama turul
K
koer  /   13:43, 16. veebr 2016
mis te haugute
K
külamammi  /   14:07, 4. jaan 2015
Loe ja imesta! Ma kah nõukaaegne, aga perel oli kõht oli täis ja lastel riided seljas. Siga ja kanad olid igal maainimesel laudas olemas, aias kasvasid nii õunad, marjad kui juurviljad, kartul põllu peal.
Igal nädalal käis autolavka ka, seal oli vorsti küll müüa - semipalatinskit või poola vorsti või kevadist, head vorstid olid. Mäletan, et nö. tutvuse kaudu sain ketšupit, seda poes ei olnud. Vastu sai ta maaõunu ja -marju, linnainimene oli.
Mingil ajal tulid talongid, see oli juba 90-tel vist. Nendega sai seepi ja Marati pesu :)
Elati tagasihoidlikult, uhkust ei osanudki taga ajada. Töökoht korraldas mõnikord kaubareise Slantsesse või Leningradi, siis sai teistmoodi tarbekaupu ja hilpe ostetud.
.
...  /   17:25, 13. nov 2014
Jah, kord sattusin peale kui poodi tuli vetsupaberit. Kuna olime kaubareisil ja kiirustasime, läksin appi laadima, et kiiremini paberit kätte saada, aga kui eestuksest lõpuks sisse sain, oli paber juba otsas.
Jah, elu oli ikka pull küll. Ametühingud jagasid ka kaupa, talonge, autoostulube, autokumme jne. Kes ikka oli nomenklatuura nimekirjas, sai ka autoostu loa teiste eest ära ajada. Tore, kui said kuskile terviseravi tuusiku, aga seegi tõmmati vahepeal ära mõnele parteilasele või AÜ sõbrantsile puhkuseks.
Elu nagu ... kinos.
.
...  /   17:13, 13. nov 2014
50kopikalise kilohinnaga II sordi maksavorsti mida kutsuti Brežnevi pehmeks.
.
.  /   10:40, 6. nov 2014
Algatuseks--suurim defitsiit oli "süütus teksaspükstes".
Isiklikult mina ei saanud kurta defitsiidi üle. Õppisin väga varakult ära põhitõe--"Nõukogude liidus pole olemas asju, mida ei saa osta. On aga olemas inimesed, kes ei saa osta"
Olin 25 aastane, kui ostsin endale esimese VAZ 2101 (oma "teenitud" raha eest), 26 aastaselt sain nelja toalise kooperatiivkorteri ( kusjuures mitte üldse suure altkäemaksu eest), korteri maksin lõplikult kinni 5 aasta pärast( muidu oli maksegraafik 15 aasta peale).
Läbi Moskva oskasin kogu perele hankida parimad riidehilbud ja jalatsid. Mul olid kõik kodumasinad--isegi Hooveri automaat pesumasin, ja kaks külmkappi, kõikvõimalikku sööki täis.
Ma ei olnud ei parteilane, ei nomenklatuuritöötaja, ei olnud valuutaärikas,ja isegi mingi suur ülemus ma ei olnud. Lihtsalt mul tekkis tutvusi ja oskasin ilusasti elus "vingerdada".
Ainult pereõnne mul ei olnud. Elu läks lõhki, kui lapsed said täisealiseks. Kusjuures tänaseks tean täpselt, et mitte minu süül--lihtsalt mu naine tahtis veel rohkemat, ja sai "lõhkise küna".
Praegu olen pensionär--ja mul on endiselt kõik normaalseks eluks olemas. Kaasaarvatud pension, mis on ainult veidikene väiksem, kui Eesti keskmine palk.
R
Räige valetaja on selle artikli kirjutaja.  /   04:10, 6. nov 2014
Ei olnud need asjad sugugi hullud. Kirjutaja sellel ajal vist ei olnud veel sündinud. Jama. Kipskujud jne. Rahvas elas ju turvaliselt. Kõikidel oli töö. Tasuta arstiabi ja keegi ei olnud näljas. Nüüd aga on. Tõesti, elu oli parem.
P
Probleem  /   01:12, 2. nov 2014
Vetsupaberit jagub, söödavat suitsuvorsti kahjuks enam ei tehta.
K
KIVIMEES  /   21:54, 1. nov 2014
KES POLE NÕUKA AJAL KORTERI TASUTA SAANUD JA PALJU TEISI HÕVESI ,SÕITKU AMEERIKASSE ,SEAL ON SADU LINNU TÜHJAD JA KUKUITAGU SEAL!!!
J
John  /   15:34, 28. okt 2014
Räägiti, et sigu tapeti kombinaadis dünamiidiga - liha lendas õhku, pead, jalad ja sabad jäid üle ja jõudsid poodi.
M
maakas  /   14:13, 26. okt 2014
meenub üks seik 80ndatest-järvamaal oli ainuke tankla, kus eraisik sai isiklikule autole bensiini osta, paides,korraga anti 20 liitrit ja see pandi auto teh.passi kirja,kaugemalt küla meestel kulus selle tilga järgi käimseks 10-12 liitrit..aga sellegipoolest autod liikusid...
M
maamiis  /   18:42, 5. nov 2014
see aeg kui üks-kaks tanklat rajooni kohta oli ei olnud ju kaheksakümnendate lõpul kui bensiini 20 liitrit kuus sai osta .Siis oli ju tanklaid rohkem (tõsi küll bensiini seal polnud ) sinu kirjeldatud aeg oli enne 70-nendaid .oleks mul siis diiselauto olnud .selle eest kui olid nõus diisli ära viima olid mehed nõus peale maksma .Palka maksti ju töötunni (kilomeetri )eest ja diidsel oli vaja ära kulutada .Mäletan kuidas noorpõlves tuttavad masimeehed käisid Rakvere -Narva vahet -Suurele teele jõudes keerasid kütusepaagi korgi tilkuma ,nii sai kütusest lahti kuna iga reis läks kirja kahe eest .Keegi ei tahtnud tasuta ka diislit!
K
KIVIMEES  /   10:53, 26. okt 2014
[ Sisu ei vastanud Õhtulehe kommenteerimise reeglitele. ]
Ä
Ära rohkem   /   18:11, 26. okt 2014
peale võtta, vorsti hinnas hakkasid juba täitsa segast peksma.;)
K
kirume aga endiseid aegu  /   10:00, 26. okt 2014
Jah toll ajal oli tõesti probleeme toidu valikuga,aga selleeest olid toiduained söödavad ja väga hea tehnoloogiaga valmistatud,aga millist sõnnikut praegu poodides müügil on see on täielik inimeste tapmine igasuguse kemikaalidega egas muidu pole niipalju vähihaigeid ja invaliidistunuid lapsi.
K
kõikenäinu  /   08:46, 26. okt 2014
Ei mäleta , et see toidupoolise probleem nõnda suur oleks olnud. Sünnipäeva- ja peolauad olid alati kaetud. Ehk oli rohkem otsimismuret ja leidmisrõõmu. Banaanid ja apelsinid olid muidugi omaette number. Samas pappkastide või vösa vahel elavat inimest normaalseks nähtuseks ei peetud. Aga eks see oli ka üksjagu aega tagasi. Keegi ei oska öelda, mis oleks praeguseks ajaks olnud. Tundub , et liigume vaikselt Põhja Korea mõttemaailma suunas, vaadates koolide likvideerimisi , armee rahastamist ja jutte naiste sõjaväekohulusest
A
A.H.  /   18:03, 26. okt 2014
Siis peeti normaalseks nähtuks, et ühed rügasid tööd teha, teised aga viina visata, ja palka said kõkk võrdselt, ehk siis närused sandikopikat. Seda peeti normaalseks nähtuseks. Nüüd kui viinavõtmine ja töötegemine hakkab üks teist segama, peab ühest loobuma, kui loobud töötegemisest viina kasuks siis pead võsavahele pappkasti kolima, midagi pole teha. No Põhja-Korea peaks ju sulle sobuima seal ju kommunism edasi. Mis puutub naiste sõjaväeteenistust siis Zoovolinikule peaks see igatpidi mokkamööda olema, kuigi meie targad kaitseministrid tahavad Arnoldi ja Silvestri filmide eeskujul üldse ajateenistusest loobuda.
J
Johann  /   03:39, 26. okt 2014
Ei olnud see miski tehnilise keskise valveinsener vaid tunnustatud ja austatud raadiohääl ning ei teinud ta seda ka teps mitte igavusest vaid kohe oli selline pulli ja n(aiste)mees.
J
Jaa  /   00:08, 26. okt 2014
Täpselt nii oligi vene ajal
A
arvaja  /   23:45, 25. okt 2014
Tegelikult öeldi ,delikates defitsiis
Õ
Õige!!  /   01:55, 26. okt 2014
Aga defitsiit opli see delikatess ikkagi. ;)
U
Urrr  /   22:04, 25. okt 2014
Defitsiit jah - ühes linnas oli tapamaja mille omanik liha lihtsalt moskvasse viis ja maha müüs. Oma linnas aga liha polnud....
P
paraku  /   12:28, 26. okt 2014
Tol ajal oid kõik tapamajad riigi omad
K
KIVIMEES  /   21:46, 25. okt 2014
[ Sisu ei vastanud Õhtulehe kommenteerimise reeglitele. ]
A
A.H.  /   01:58, 26. okt 2014
Nagu tollel ajal saaks: suitsuvorsti hind oli ligi 25 rutsi, 200 rutsise palga juures. Ainult et isegi kui pappi oli pold vorsti. Nii et mine Kim III juurde, seal on sinusugusele parem olla.
T
to;A.H.  /   10:03, 26. okt 2014
Vale polnud see niikallis ühtegi,aga selleeest oli väga maitsev,aga mis nüüd on ,pole ma veel leidnud selle 25 aasta jooksul poest suitsu vorsti mis söödav oleks
K
kle sina Ainult Hull  /   13:38, 26. okt 2014
Ära levita valet siin!!!
A
A.H.  /   18:05, 26. okt 2014
Kas nõuka ajal leidsid tihti? Seepärast sa ei teagi, et tollel ajal oli suitsuvorstihinnaks 25.-
E
Eks   /   18:09, 26. okt 2014
käi poes ja otsi, kui kobad ainult mööda prügikaste ja pudelitest saadud raha läheb kolmekordse pääle siis muidugi ei leia.
T
Tean hästi  /   11:03, 5. nov 2014
Sügaval vene ajal, näiteks 1970-80 oli 200.- palk väga korralik juba, Sain siis ise 250.- Kõige kallim vorst oli toorsuitsuvorst, mida valmistati Paide Lihakombinaadis. Seda tehti seal 1 (loe üks) tonn päevas. Vorsti suitsetamine kestis 15 päeva ja valmimine kliimakambris 30 päeva. See oli vorst mis viis keele alla, aga maksis 5,- rubla/kg. 99,9% toodangust läks lennukiga Moskvasse.
K
Kui palju sa nüüd siis suitsuvorsti sööd?   /   04:16, 6. nov 2014
Praegused vorstid on solk. Vene ajal keeduvorst oli ikka vorst ja see oli ka pidevalt müügil.
S
Sven  /   13:38, 7. nov 2014
Pidevalt oli müügil Teevorst, mis maitses jõle. Veidi tihemini oli letist leida Moskva vorsti, mis polnud palju parem. Kevadise ja eriti Lemmiku ostja oli õnnega koos, viineritest ei räägigi.
Neile, kes kiidavad, et kvaliteetsem oli kui praegu, kaks fakti: 1. Vorstide pakenduskile oli sedavõrd kantserogeenne, et lihakombinaadi rahvas lõikas vorstil pealmise kihi maha. 2. Hommikul masinaid käivitades kostis nende sügavustest meeleheitlikku piiksumist ja mõnel juhul ka kräunumist, seega võite ise arvata, MIDA täpsemalt sõite.
Kumbki pole tõepoolest külajutt, vaid vähemalt Tallinna Liha- ja Piimakombinaadis avalik saladus.
S
setu  /   16:43, 23. nov 2014
olen hetkel 38 aastane
meenub kuidas sai vorsti sabas seista koos vanaema ja vanaisaga et saada 200g keeduvorsti inimese kohta
T
Tere, F...  /   19:18, 25. okt 2014
Moskvas nimetati tol ajal defitsiidiks defitsiidis teksapükstes neitsit...
M...

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis