Õhtuleht 70

Defitsiit defitsiidis: suitsuvorst tualettpaberis (36)

Marko Kadanik, 25. oktoober 2014, 14:19
 Teet Malsroos
Nii nagu nappis tõest infot riigis ja mujal maailmas toimuva kohta, oli vähe ka neid kaupu, mida poodidest vaevata osta sai.

Defitsiit ei puudutanud ainult tööstus- ja importkaupu. Isegi ajalehe saamiseks tuli juba hommikul vara sabas seista. Ka kõlbulikule söögikraamile pidi õigel ajal peale sattuma. Banaane nähti meie peres selle kümnendi jooksul vist kahel korral. Näiteks sealihast oli regulaarselt saada põhiliselt seapäid, sõrgu ja supikonte. See sünnitas rahva seas ütlemise, et siga ongi kõige pikema kaelaga loom – pea on siin, aga kere Moskvas.

Samal teemal

Kui kaubamajas olevat siseraadio kaudu teatatud, et elektriosakonda saabusid müügile Tšehhi lühtrid ja kui rahvas sinna tormates leidis eest vaid tühjad letid, tehti kiire järeldus: valguse kiirus on tõesti suurem kui helikiirus. Leiutati ka mõiste "defitsiit defitsiidis", mis pidi olema suitsuvorst tualettpaberis.

Jah, ka tualettpaber oli defitsiit. Vahel sünnitas tualettpaberi defitsiit üsna jaburaid olukordi. Südikamad olevat enne töölt lahkumist kerinud seda mantli alla ümber keha terve rulli, et koduski seda luksust nautida, teised pidid tihti leppima ajalehe või muu sarnasega. Raadiomajas liikus legend, kuidas austatud naisraadiotöötajad avastasid ühel ilusal hommikul, et nende sukkpüksid on jalge vahelt ühtlaselt siniseks värvunud. Ja loomulikult ka kõik muu, mis neist sissepoole jäi.

Vaevalt oleksid nad söandanud muidu kisa tõsta, aga et ka sukkpüksid olid defitsiit, hakati asja siiski uurima. Saadi kätte ka süüdlane – saatekeskuse öise vahetuse valveinsener. Puhtast igavusest oli ta öösel naiste WCsse hiilinud, sealt ilusti mõõtu lõigatud ajalehetükid kõrvaldanud ja asemele pannud hoolikalt samasse mõõtu aetud kopeerpaberid, mida kasutati muidu masinakirjatöös. Ja siis lambipirni välja keeranud.

Viin ei lõppenud kunagi otsa

Üksvahe püüti defitsiiti leevendada üsna omapärasel moel: suurte tähtpäevade puhul hakati töökollektiivides jaotama paremat kaupa. Aga kui tahtsid osta kilo apelsine, pidid juurde ostma ka Brežnevi kirjandusteose "Taassünd". Viinereid anti koos Lenini kipskujuga. Rahvas kutsus selliseid kooslusi hellitavalt Brežnevi pakikesteks.

Sama hädas nagu defitsiidiga oldi ka tarbekaupade kehva kvaliteediga. Eriti hoiti eemale plastmassist – see materjal oli alles lapsekingades ja kippus kõige ootamatumates olukordades purunema või pehmeks minema. Õiged majapidamistarbed olid tollal ikka puidust või metallist. Aga ka näiteks riideesemete puhul tuli tihti ette, et mõni õmblus oli viltu või üldse tegemata. Eriliseks pilkeobjektiks olid Kommunaari kingad. Vene värk, öeldi lühidalt.

Aga vahel leiti oma otstarbeks kõlbmatutele kaupadele uus ja hoopis parem rakendus. Näiteks jaladeodorant Gigiena haises nii ropult, et sellest oli targem eemale hoida, kuid ühe mu sõbra tädi, tunnustatud naistearst, lasi seda oma emasele koerale jooksuajal paar sahmakat saba alla, enne kui ta välja lasi. Mõjus – ei aidanud siin miski lakkumine, kõik isased lasid urisedes jalga.

Kuid mingeid asju oli siiski ka vabalt saada. Eelkõige meenuvad igasugune ideoloogiline kraam (parteijuhtide pildid, niinimetatud punane kirjandus, kõikvõimalik pioneerivärk jms), 50kopikalise kilohinnaga II sordi maksavorst, mille rahvas "Koera rõõmuks" ristis (veidi parema kilo maksis üle kolme korra rohkem) ja odavad lahtised kommid Komeet, mida peeti teiste kommide praagist kokkukeedetuks. Ja muidugi kõigis selle ilmingutes alkohol, mis vaatamata ohtrale tarbimisele poodidest kunagi otsa ei saanud.

36 KOMMENTAARI

v
venemaal polnud küll defitsiiti. 24. juuli 2017, 23:49
Hulgi laos oli vorsti liha , kuid sibul oli defitsiidis, kohvi konserve et tapab , mulle isa saatis 2040 rutsi , sain poestja otse laost mida vaja. tö...
(loe edasi)
t
TOIVO 24. juuli 2017, 23:38
kas lugesite uiudist, tuumapomm i ei tule eestisse, vaid tsunaami ja maavärinad nagu itaalijas.leiutati uus võimas seade mistekitab maavärina ja tsunaami, seega müüge ruttu korterid mkolme euroga ruutmeeterr , sest pärast sõda ei saa peale kivi tolmu midagi.VAUTubes on uudised
Loe kõiki (36)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee