Minult on väga tihti küsitud, et kuidas kahe lapsega hakkama saada? See teema on ka mõnes Facebooki grupis üleval olnud, aga vastused panevad kergelt pettuma. Ikka öeldakse: "Aga mina ju sain hakkama! Küll saad sina ka."

Teise lapsega on mõneti lihtsam. Sul on rohkem enesekindlust, sest olemas on oskused, teadmised ja kogemused. Kõik asjad, mis esimese lapsega tundusid nii keerulised – imetamine, mähkmete vahetamine, haigustega toimetulek –, need kõik tunduvad teise lapsega nagu jalgrattasõit, mida pole lihtsalt kaua teinud.

Esimesed 6-8 nädalad on raskemad. Väsimus on väga suur, sest põhiliselt oled ju pühendunud vastsündinud vajadustele. Söötmine iga kahe tunni tagant, öised ärkamised ning tuleb ka tegeleda suurema lapse vajadustega.

Uus beebi mõjutab nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt. On hea, kui on kellegagi rääkida. Seega pooldan igasuguseid gruppe, mida emad tekitavad. Nad jagavad seal rõõme ja muresid ning mõni leiab ka sõbranna.

Ka igakuisel perearsti külastusel tuleks ka endast rääkida, tunnetest ja tervisest. Eriti kui tunned masendust.

Kindlasti otsida endale sõbranna või keegi, kes abis käiks. Eriti, kui lapsi üksi kasvatad. Pidevalt väsinud olles võib masendus väga kergelt tekkida.

Vanemal lapsel tuleks aidata kohaneda uue elukorraldusega. Mida noorem on laps, seda vähem oskab ta enda tundeid väljendada. Nad võivad tahta lutti, lutipudelit, unustavad oma hiljutise potitreeningu ja näitavad ennast väikese beebina, et tähelepanu saada.

Laps võib panna sinu kannatuse proovile korraldades jonnihoogusid või näiteks keelduda söömast.

Mõned nipid, mis võiks aidata:

- Lase vanemal lapsel aidata valida beebile asju.

- Rääkida lapsele, mis teda ees ootab.

- Vihja vanemale lapsele, et tema on suur õde/suur vend.

- Suurem laps saab aidata beebiga tegeleda. Tuues näiteks niiskelapipaki või mähkme või viies vana mähkme prügikasti.

Uue lapse majja tuleks ei ole sobiv aeg vanemale lapsele suureks muudatusteks. Näiteks potitreening, pudelivõõrutus või lastehoidu/lasteaeda minek. Sellised asjad võiks teha, kas enne lapse sündi või siis hiljem, kui suurem laps on väiksema omaks võtnud.

Ja veel mõned nõuanded:

- Söögitegemine võib alguses päris keeruline tegevus tunduda kahe lapse kõrvalt. Seega soeta endale koju toitu, mida oleks lihtne valmistada. Hoia läheduses retsepte, mille valmistamine võtab vähe aega jne.

- Teise lapsega on lihtne see, et saad kasutada juba olemasolevaid asju nagu käru, turvahäll, võrevoodi. Hea, kui on õdesid vendi või tuttavaid, kellel on ka beebi, et siis saab samuti asju jagada. Ei pea kõike uut ostma. (Peab siiski asjade turvalisuses kindel olema.) Kasutatud asjad aitavad hoida kokku nii aega kui raha.

- Mõtle välja mida teed, kui vaja last öösel toita. Vaata välja filmid, mida vaadata või muusika mida kuulata. Need aitavad lõõgastuda. Ja ka üksinduse vastu.

- Leia vanemale lapsele tegevust kuni toidad last. Näiteks joonistamine või mõni mäng, mida ainult siis mängib kui oled hõivatud.

- Leia mõni tuttav või pereliige, kes peale sünnitust sinuga aega veedaks. Aitaks koristada, lapsehoidmisega, poes käimisega jne.

Minul aitas nimekirjade tegemine asju kontrolli all hoida. Panin paar asja kirja, mida päeva jooksul ära teha. Otsisin sobiva aja päevas, millal neid teha. Kas siis, kui laps magas, või näiteks pargis jalutamas saab mõlema lapsega käia.

Üksikvanemana on väga oluline abi palumine ja mitte üksi olemine.

Jaga artiklit

23 kommentaari

K
Kristel  /   09:47, 3. nov 2014
Bogid-foorumid-pargis pläkutamised teiste "omasugustega" appi, kust võetakse selleks aeg? Ja siis räägitakse masendusest ja midagi ei jõua, Jah, kui ainult elad teiste muresid läbi või võtad etaloniks teise rõõmud-see ajabki hulluks. Ja vahetada mõtteid teistega, aga see nagu mingi kommunieluks muutunud: ma rase, ma ka, mul iiiveldab, mul mite, siis edasi sünnitus ja siis mõõdetakse lapsi omavahel igas asjas ja igat pidi. Õpetagu lapsed potil käima ja jääb raha ja aega veel topelt üle selle "suhtlemise" asemel.
C
Caulfield  /   07:57, 3. nov 2014
Kui kuklas on teadmine,et sünnitad nii palju lapsi kui üles suudad kasvatada,siis milles probleem?Kui jätkub aega,tahtmist,armastust ja vahendeid.Tean perekonda kus ema õlgadel on kogu kodune elu ja lapsed,isa on ärimees ja hommmikust õhtuni tööl,hea kui öösel koju magama jõuab.Pmst.teda ei eksisteeri laste elus ja teda ei huvita ka.Mis vahet siis seal on kui on üksik hakkaja ema kes kellelegi loota ei saa ja ise toime tuleb või "perekond" kus ema ikka loodab ja loodab ja elab pidevas stressis

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis