Eesti uudised

Vene tank kipub Eestisse (36)

Karoliina Vasli, 17. oktoober 2014, 07:00
NÕUDLIK VANUR: 1940ndatest pärit tank T-34, mis liigub kiirusega kuni 31 km/h. Eakas sõjariist on näljane – 100 kilomeetri kohta kulub 180 liitrit kütust. Foto: Auto24.ee
Terasmonstrum lahingusse ei kõlba, kuid turiste võib temaga vedada küll.

Sul on 47 000 eurot vaba raha? Üks võimalus on osta nõukaaegne tank, millega turiste lõbustada või ise ringi reisida. Sukasäärde tuleks siiski pisut varuraha jätta – kütusekulu on ilmatu suur.

Kujutagem pilti, et üle Narva piiri sõidab Eestisse venelaste 1940. aastate au ja uhkus, tank T-34. Veerandsada tonni kaaluv terasmonstrum liigub teosammul lähima tanklani. Pidurdus, luuk avaneb ja välja hüppab tankist, taskus pangakaart, millega kütuse eest maksta. Tavaline diislikütus sobib küll. Edasi viib teekond Tallinna poole. Tundub absurdsena? Vaadates Auto24.ee riputatud müügikuulutust ehk enam mitte. Seal müüakse just säärast tanki, mis praegu seisab Moskva lähistel. Hinnaks toodi algul 49 000 eurot, seejärel kärbiti seda veidi ja märgitud soodushind on 47 000 eurot.

Müüjal on tõsi taga

Kuulutus on pakkunud huvi. Facebookis on seda eilse seisuga jagatud 3600 korda. "Kiiret pole, aga ülevaatuste ega kindlustusega pole vaja jamada. Neli inimest mahutab ja parkida saad sõna otseses mõttes kuhu iganes pähe tuleb," lõõbib üks ajaloolasetaustaga noormees Facebooki lehel.

Müüja Romanil on aga tõsi taga ja ta ootab ostuhuvilisi. Õigem oleks siiski öelda vahendaja Romanil, sest tank ei kuulu talle, vaid venelastest tuttavatele. "Kui kellelgi tõsine huvi, siis hakataks lubasid ajama, et see Eestisse tuua," märgib Roman.

Ta ütleb, et Eesti on Venemaale lähedal ja nii-öelda auk Lääne-Euroopasse, siit saaks siis vajadusel masina edasi transportida.

Seda sorti tanke toodeti Nõukogude Liidus 1940.–1947. aastani ja Romani sõnul on neid palju alles. "Vanad militaristid, muuseumid – paljud tegelevad nendega. Venemaa on suur ja lai, nõudlust on väga palju."

Lihtsalt suur metallihunnik, ei enamat

Roman teab, et müügil oleva tankiga sõidutavad omanikud siiani ühes karjääris uudishimulikke turiste. Selleks on loadki olemas. Luksustuuri hinda ta ei tea, ent tõenäoliselt on see üpris soolane, kulub ju ainuüksi kütust sel masinal keskmiselt 180 liitrit 100 kilomeetri kohta. Roman toonitab, et tank pole lahinguvalmis. "Põhielemendid on eemaldatud, läbi puuritud või kinni keevitatud. Teisiti ei saaks mingit luba sellist masinat pidada."

Ta räägib, et lahingukorda ei saaks seda ka parima tahtmise korral, siis tuleks see praktiliselt lahti lammutada ja uute osadega kokku panna. Kokkuvõttes läheks see palju kallimaks kui praeguse uunikumi müügihind. "See on lihtsalt suur metallihunnik, mitte midagi muud. Aga inimestel on selle vastu huvi, see on osa ajaloost," lausub Roman.

Just seda tanki kasutati müügimehe sõnul ka ühes Venemaal vändatud Teisest maailmasõjast rääkivas filmis.

Kuulutus on üleval olnud mitu päeva ja Romani kinnitusel huvilisi on, ent siiski rohkem Eestist väljaspool. "Eks guugeldades tuleb inimestel see kuulutus ette. Saksamaalt, Inglismaalt ja Soomes on huvi tuntud."

Aga eestlased? "Rohkem helistatakse ja küsitakse, kas sellega sõita või selle juures pilti teha saaks," muigab Roman.

Soome laevast leiti Vene päritolu tankitõrjekahur

Mai lõpul maabus Tallinna sadamas Soomest tulnud reisilaev Star. Suur oli maksu- ja tolliametnike üllatus, kui ühest autost leiti tankitõrjekahur. Relv võeti ära ja toimetati hoiule. Prokuratuur alustas kriminaalmenetlust keelatud ja eriluba nõudva kauba salaveos. Menetlus otsustati siiski lõpetada põhjendusega, et ei leidnud tõendamist, et kaupa oleks tahtlikult ebaseaduslikult sisse veetud. Lõpetamise määruses on ka märgitud, et Eesti Kohtuekspertiisi Instituut leidis, et kahur on Vene päritolu ning see pole laskekõlblik. Relvaraua mõlemasse otsa on sisse keevitatud metallkorgid ning kinni on keevitatud ka relvaluku löökurikate.

Omanik pole kahurit siiani tagasi saanud, sest ta peab taotlema eriluba, mille saaks strateegilise kauba komisjonilt.

Lagedil asuva Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi asutaja ning juht Johannes Tõrs ütleb, et antud juhtumist pole ta kuulnud, kuid tankitõrjekahuri omamises pole midagi erakordset ning Soomest on neid varemgi toodud. Lihtsalt paberid peavad korras olema. Ta tunnistab, et kui väga tragid töömehed kahuri käsile võtaks, annaks taolise relva ka kuidagi laskekõlblikuks putitada, kuid laskemoona selle jaoks naljalt ei leiaks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee