Töö ja puhkeajaga on selles firmas täielikult mäda,aga seda ei kontrolli keegi, ei tööinspektsioon ega ametühing, bussijuhid on täielikult kaitsetud.Ma ei tea mis siin vabariigis toimub.
uudis oli tõlgitud venekeelsest leedu delfist. leedukeelses leedu delfis ilmus lisaks pisut täpsustatud uudis, et otsitakse õnnetuse pealtnägijaid, et õnnetus juhtus maantee A1 vilnius-kaunas-klaipeda 108. kilomeetril (siis kaunase juures ilmselt; kas mitte enne seda kus eesti poole tee selle maantee pealt ära keerab?) klaipeda suunal, et bussijuht on ka haiglas halva enesetunde tõttu. bussijuht on eesti kodanik A.B., sündinud 1954. aastal. opelit juhtis 1979. a sündinud D.L. ja muidugi oli sedapidi et buss sõitis opelile tagant sisse, mille peale opel teelt välja paiskus või sõitis. loogiliselt võiks arvata, et pidurdas natuke järsult - kui bussijuht oleks lihtsalt roolis magama jäänud siis oleks pigem buss teelt välja sõitnud ju.
Meie bussile sõitis ka Leedus väikeauto külje pealt järsku ette , kannatanuid ei olnud aga sekeldusi leedukatega kui palju, vägisi taheti süüdlasteks teha, õnneks oli meie bussis liiklusega tegelev ekspert ja siis alles anti alla. Leedukad ongi liiklushullud
Väga kahju aga mitte ei saa aru tekstist ja sinna juurde kuuluvatest fotodest.Kuidas saab KOKKUPÖRKE korral olla söiduauto TAGAOSA olematu,inimene surnud,Bussi nina terve ainult klaas katki.
Sitt lugu. Olen ise olnud bussis, kus sõiduauto paneb ees praktiliselt blokki ja siis alles suuna sisse (õige teeotsa mahamagamine). Ja 20 tonni ei pidurda kahjuks sama kiiresti, kui 1,5 tonni. Kahju lapsest ja vanematest.
Sass peaks ise kooli minema ja natuke harima end. Sõiduki pidurdus- ja peatusmisteekond sõltub mitmetest teguritest: sõiduki mass, liikumiskiirus, pidurite korrasolekust, pidurite tüübist (ABS vm), teekattest, ilmastikuoludest, rehvide seisukorrast, rehvide laiusest jne jne. Lisaks tuleb arvestada tegureid mõistmaks miks on veoautode ja suurte busside pidurdusteekonnad pikemad. 1. Veoki rehvid on ehitatud suurte koormate kandmiseks ja pikaks läbisõiduks (rehvi segu oluliselt kõvem, kui sõiduautol) ja seepärast kaotatakse haarduvuses. 2. Veokite pidurid ei ole nii efektiivsed, tahan sellega öelda järgmist, et ühe piduri (nt. piduriketas) pinna ühiku kohta on veokil oluliselt rohkem massi, kui sõiduautol. 3. 20-30 tonnise koorma puhul pidurdades pidurisüsteem kuumeneb oluliselt rohkem ja pidurid ei ole siis enam niivõrd tõhusad. Suurte raskuste korral võib veokite pidurdusteekond minna kordi pikemaks. Iga loogiliselt mõtlev inimene saab aru, et sõiduauto peatumisteekond on lühem kui bussil.
Sitt lugu. Olen ise olnud bussis, kus sõiduauto paneb ees praktiliselt blokki ja siis alles suuna sisse (õige teeotsa mahamagamine). Ja 20 tonni ei pidurda kahjuks sama kiiresti, kui 1,5 tonni. Kahju lapsest ja vanematest.
KOMMENTAARID (23)