Tervise- ja tööminister Urmas KruuseFoto: Mattias Tammet
Toimetas Kristin Aasma 11. oktoober 2014 17:39
Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse käis täna töövõimereformi teemalisel piketil arutamas puuetega inimeste poolt tõstatatud põhimurede üle. Kruuse on kindel, et töövõimereformi eelnõud lahendavad suure osa tööd soovivate erivajaduste inimeste põhjendatud etteheidetest.

"Veel mõned kuud tagasi oli erivajadustega inimeste põhiline hirm, et pensionist toetuseks muutuv abiraha väheneb. Täna oli taas hea selgitada, et esiteks on uus toetus suurem kui tänane keskmine töövõimetuspension. Teiseks, et kui erivajadusega inimene saab tööle ja hakkab saama palka, siis töövõimetustoetus ei hakka vähenema enne, kui ta saab vähemalt 960 eurot palka, ja toetust ei maksta, kui inimene teenib üle 1280 euro - peame siin meeles, et keskmise töötava töövõimetuspensionäri palk on täna alla 600 euro," ütles Kruuse.

Mitmete piketil osalenute kui ka ajakirjanduse vahendusel reformi arvustanud Tiina Kangro arvates on nüüd põhiline etteheide siiski töö otsimist toetavate sotsiaalteenuste olemasolu ja üleriigiline pakkumine.

"Lisaks tänasel piketil osalemisele käisin sel nädalal kohtumas Pärnu, Rakvere ja Tartu Puuetega Inimeste Kodade liikmetega. Neid inimesi kõiki oli hirmutatud, et edaspidi on rehabilitatsiooni teenust seda vajavatel inimestel raskem saada. Aga tegelikkus on täpselt vastupidine. Kui täna tuleb rehabilitatsiooni teenuse saamiseks oodata puude määramist, olla järjekorras, siis reformi jõustumisel järjekorrad praktiliselt kaovad ja rehabilitatsiooni on võimalik saada oluliselt kiiremini. Puude määramist ootamata, esimesel võimalusel - kui inimese tervis halveneb või on juhtunud õnnetus, vajab ta kiiresti abi. Ehk - rehabilitatsioon ja vajalik abivahend kiiresti kätte, et inimese naasmine tööjõuturule oleks reaalne," kommenteeris minister.

Kõige tipuks on mõned kriitikud seadnud kahtluse alla niiöelda aktiivsusnõude sisseviimise töövõimetoetuse saamisel. Minister Kruuse sõnutsi on inimeste aktiivsuse toetamine töövõimereformi põhiline tugevus.

"Esmalt, säilitame kainet meelt - aktiivne olemata ei ole võimalik tööd leida. Aga aktiivsuseks ei peame me mitte erivajadustega inimeste sundimist tühikäike või asendustegevust tegema, nagu proovitakse avalikkust veenda. Siin on ju eelnõu selge - aktiivsuseks loetakse töötamist, osalemist töö otsimisele suunatud tööturumeetmetel, õppimist sõltumata vanusest, alla 3-aastase lapse kasvatamist ja ka puudega inimese hooldamist! Töövõimereformi fookus on aidata inimesed tööle - pakkudes selleks toetuse näol rahalist tuge, tervislikule seisundile vastavaid tööturumeetmeid, kohandusi töökohas, töötamiseks sobivat abivahendit ning tööalast rehabilitatsiooni. Seda kõike on palju rohkem kui seni - peame hakkama koos tööle, et uus süsteem rakenduks. Eestis on mastaapne tööjõupuudus, osalen järgmisel nädalal Tööandjate Keskliidu volikogul, kus räägime sellest samast teemast. Töötukassa telefonid helisevad juba täna alalõpmata, sest tööandjad ootavad uusi meetmeid, et nende toel erivajaduste inimesi tööle võtta. 68% tööandjatest on juba täna valmis erivajadustega inimesi tööle võtma - nad vajavad ja saavad selleks riigi tuge," kommenteeris Kruuse.

Minister Urmas Kruuse pöördus kõikide tööd leida soovivate töövõimetuspensionäride poole: "Head inimesed - tänane päev oli teie jaoks emotsionaalne ja teie elu ei ole üldse kergete killast. Me ei alahinda teie raskusi, ei suhtu bürokraatlikult ega kergemeelselt nende raskuste ületamise võimalikkusesse. Te väärite oma riigilt paremat tuge ja paremat suhtumist, kui seni. Täna on meil võimalus astuda üks penikoorem edasi - ühiskonnas osalemist, aktiivsust ja töötamist soosiva töövõimekorralduse poole, mis aitab inimesi, mitte ei kohtle neid pelgalt raha saajaina. Me usume, et need muudatused on kokkuvõttes hea asi nii teile - erivajadustega inimestele - kui ka kogu ühiskonnale, kes võidab kasvavast aktiivsusest, töötamisest ja vastastiku senisest solidaarsemast suhtumisest."

Samal teemal

Kommentaarid  (36)

naisuke 19. oktoober 2014 14:46
Olen kindel, et pealkirjas öeldu ei ole reaalselt täideviidav. Neid on niigi palju, kes iga päev helistavad ja küsivad: on teil aega? Vastan: on, aga mille nimel ma pean Teile oma aega loovutama? Kas te tahate tellida (selle või selle) või teil on see juba tellitud? Vastan: ei ole tellitud ja ei telli ka; kui tahan, tellin ise. Head tööpäeva jätku!
Seda tööd teevad ju mittepuudega, üldjuhul...Et siis taolisi kõnesid hakkab tulevikus tulema lausa mitu päevas, arvestades, et pakutakse reaalset tööd ( ka puudega inimestele)- kas see ikka on töö, mida saab tööks nimetada ja mille eest saaks väärilist tasu maksta? Ei ole!
Juula 13. oktoober 2014 08:42
Miks ei suudeta tööle rakendada töövõimelisi inimesi Eesti riigis. Milles seisneb töötukassa ülesanne? Et inimene käiks korra kuus seal laskmas ennast mõnitada? Võtta kaasa töökohtade andmed, kuhu oled CV-sid saatnud. Kus see reaalne abi on? Kas arvate, et inimene tahab seal käia iga kuu lolli mängimas? Ei, inimene tahaks tööl käia aga see pole Eesti riigis võimalik. Miks see nii on hr tööminister? Kust need töökohad siis tulevad, kuhu puudega inimesed tööle pannakse? Või äkki on poliitika selline, et tervetele enam ei pakutagi tööd, sest puudega inimeste töölesaamist on vaja näidata statistikas?
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS