Eesti uudised

Eelnõu 650SE läks ajalukku – esimese endise nõukogude vabariigina andis Eesti poliitilise heakskiidu samasooliste kooselule.

NAPILT, AGA KINDLALT: kooseluseaduse vastuvõtmine lõppes segaste tunnete ja lillemerega (4)

Küllike Rooväli, 10. oktoober 2014, 07:00
Foto: TEET MALSROOS
Kellukest helistanud riigikogu aseesimees Jüri Ratas lajatab spiikri vasaraga täie jõuga lauale. Hetke pärast puhkeb saalis aplaus. Noor neiu rõduserval upub pisaraisse, tema kaaslased lehvitavad aga lillekimpe. 

Fotograaf, kes samas rõduserval ripub, ei märka enda kõrval pisaraisse uppuvat neidu, vaid klõpsib saalisolijate ebatavalisi näoilmeid. Kui kunagi üldse kasutada riigikogu liikmete suhtes väljendit "äraseletatud nägudega," siis need riigikogulased, kes olid leidnud endas jõudu ja tahtmist neljapäevasele kooseluseaduse hääletusele tulla, seda ka on. Iga ilme ja poos räägib enda eest.

Nagu Eesti rahvas viimastel nädalatel, oli samamoodi lõhki ka rahvaesindus, ainult selle vahega, et enamiku näolt paistab siiski ilmselge kergendus. Millegipärast meenub Chalice’i laul "Minu inimesed". "…Kunagi ei soovi nad halba ja kui juhtub, siis juhtus kogemata, juba möödas, unustatud…"

Samal teemal

Nii lähevadki nad laiali, erinevate segaste tunnetega. Enamasti siiski õnnelikud, et pärast mitmepäevast arutelu, õelaid küsimusi, ootamatult avameelseid sõnavõtte ja ausaid ülestunnistusi täis lugemisi viimaks ka koera sabast üle saadi. 

Lillepoetäis õisi 

Euroopa Liitu astumine ja teisedki tähtsad otsused on pannud rahvast parlamendi ette lilli tooma, aga eilne läheb oma lillemerega ajalukku. Juba istungile saabumise ajal näeb Toompea lossi esine välja nagu Viru lille­tänava filiaal, kus ämbrid astritega katavad ruutmeetreid kivisillutist. Kaks punast roosi riigikogu sildil, roosimeri, gladioolide mets ja väikesed roosad nelgid. Otse kaubaautost sõidavad välja ratastel riiulid. Lilli tulvil...

Oma kimbu saavad sõltumata erakondlikust kuuluvusest või varasematest lubadustest kõik saabuvad otsustajad. Ka pärast hääletust pole lilled kuhugi kadunud, neid jagatakse kantseleitöötajatele ja kõigile majast lahkujaile.

Kuigi möödunud nädalate sõnalahingud ja meeleavaldused on rääkinud hoopis muud keelt, on ilmselt palju ka neid, kes tahavad näidata mitte ennast, vaid oma siirast rõõmu.

Ometi on veel tänagi oma viimase pingutuse teinud üksikud kooseluseaduse vastased, kes oma plakatitega lossiesisel seisavad. Vastane number üks, Varro Vooglaid, nõuab aga oma sinise tahvliga järjekindlalt perekonna kaitset ja väärtustamist. Vooglaiu perekond on ka tahvli juurde üles rivistatud.

Kui enamasti jääb riigikogu saalis peale erakondlik distsipliin, siis nii kirjut hääletamistahvlit kui täna ei näe kohalolijate silmad mitte igal istungjärgul. Igas fraktsioonis, aga ka fraktsioonita saadikute nurgakeses, on nii neid, kes on jätnud hääletamata, puudunud, poolt või vastu hääletanud.

Seaduse läbiminekuks oli vaja lihthäälteenamust. Paljude oluliste sätete puhul kuluks aga ära riigikogu enamust ehk 51 häält. Õiguskomisjoni esimees Neeme Suur ei tunnista tõeks vastaste argumenti, et seepärast visatigi rakendussätted eelnõust välja, et see nui-neljaks läbi suruda. "Juba üle kümne aasta on põhimõte, et uutesse seadustesse rakendussätteid sisse ei kirjutata," märgib Suur.

"Selleks, et see seadus ka tegeliku jõu saaks, on vaja täiendada 85 erinevat seadust. Neist vaid üks, kohtumenetluse seadustik, nõuab 51 poolthäält."

Aga alles pärast rakendus­sätteid tagab uus seadus alates 1. jaanuarist 2016 registreeritavatesse liitudesse kuulujatele ja nende lastele ka tegeliku kaitse ning registritesse kandmise.

Noole jõuline kõrvalehüpe

Ja kuigi IRLi distsipliin tundub kooseluseaduse vastasena olevat tugevaim ning vastu ollakse nagu üks mees, on ka nende seas siiski "reetureid" – hääletamata jättis Marko Mihkelson, puudusid aga Ene Ergma, Reet Roos ja üks jõulisemaid seaduse vastaseid Erki Nool. Viimase kohta on küll teada, et tal on tähtis sporditeemaline väliskomandeering.

Kõige veidram tundub aga Aivar Riisalu saatus. Riisalu, kes oli seaduseelnõu algatanud 40 saadiku hulgas, hääletas eile neist ainsana seaduse vastu. Küsimusele, miks siis ta oma lapsega nii läks, vastab Riisalu, et tegi seda protestiks seaduse nn "kiirmenetluse" vastu, millega tema meelest rikuti ära nii seaduse mõte kui ka selle maine rahva hulgas.

"Minu valija käskis mul ümber mõelda. See oleks pidanud algusest peale olema samasooliste partnerluse eelnõu, mitte aga abieluliidu dubleerimise võimalus," lausus saadik.

"Mul on tunne, et tegime kasu asemel hoopis kahju ja pöörasime kogukonna veel rohkem selle vähemuse vastu, kellele me seadusega tahtsime kaitset pakkuda. Minu meelest visati laps koos pesuveega õue," nukrutseb Riisalu.

"Pole normaalne, et juunis esitatud eelnõu oktoobris juba vastu võetakse."

Peale Riisalu oli teisigi eelnõu algatajaid, kes oma maimukese teiste hoolde jätsid. Nii jättis reformierakondlane Aare Heinvee hääletamata. Puudusid aga "ristivanemad" Enn Eesmaa, Mailis Reps ja Tarmo Leinatamm.

Eelnõu algatajate seas olnud ja nüüdseks eurovolinikuks tõusnud Andrus Ansipi asendusliige Andre Sepp hääletas seaduse poolt, nagu ka eurosaadiku Kaja Kallase asemik Kalev Kallemets, kuid kriminaalkurjategija Ester Tuiksood asendav Siret Kotka puudus istungilt.

President tegi rekordi

Veendunud enam-vähem-kõige-vastane Igor Gräzin oli juba ette teada vastuhääletaja ja koos Peeter Võsaga moodustasid nad Gräzini sõnul sellise monoliitse seltskonna, mida ümber rääkida polnud mõtet.

Gräzin räägib, et ei tahtnud enne hääletuse taga tonti näha, aga kui vaid tund aega pärast hääletust helistati riigikogu õigus­komisjoni Ameerika Ühendriikide saatkonnast, hakkas üks huvigrupp selguma. Otsust tervitasid nii USA, Prantsuse kui Suurbritannia saatkonnad, heisates koguni vikerkaarelipu.

"Vägisi jääb mulje, et tegu on sponsoreerimis- või globaliseerumispaketiga, kus meie ühinemine oli üheks oluliseks sammuks," oletab Gräzin.

Sama mulje jäi Riisalule, kelle käest küsis üks tuttav otse, et kas see oligi tankide Eestisse saamise hind. Nii Riisalu kui Gräzini sõnul kinnitab kahtlusi rekordiline kiirus, millega kuulutas seaduse välja Ameerika-sõbralik president Toomas Hendrik Ilves. Vaid mõni tund pärast hääletust saabus juba Kadriorust vastav teade.

Reformierakond lõhestus täielikult. Kui Igor Gräzini seisukoht seaduse vastasena oli algusest peale teada, siis tema aatekaaslastest olid seaduse vastu Väino Linde, Tõnu Juul, Peep Aru, Aivar Sõerd ja Tarmo Mänd, hääletamata jätsid Jaanus Tamkivi, Terje Trei, Aare Heinvee ja Aivar Rosenberg. Puudusid Rein Lang, Tarmo Leinatamm ja Margus Hanson.

Sarnaselt reformierakondlastele oli lagunenud ka seaduse vastu olnud keskerakondlaste leer. Poolt hääletasid Lauri Laasi, Priit Toobal, Kadri Simson ja Olga Sõtnik, hääletamata jätsid istungit juhtinud Jüri Ratas ja Marika Tuus-Laul, puudusid Siret Kotka, Heimar Lenk, Mailis Reps ja Enn Eesmaa.

Fraktsiooni mittekuuluvatest saadikutest hääletasid poolt Lembit Kaljuvee ja Rainer Vakra, vastu aga Andres Herkel, Kalle Laanet, Aivar Riisalu ja Deniss Boroditš, puudus Inara Luigas.

Sotsiaaldemokraadid olid seaduse pooldajad, aga hääletamata jätsid Tiit Tammsaar, Kalvi Kõva ja Jaan Õunapuu ning puudus Rein Randver.

Peaasi et lehmad saavad lüpstud

Ikka on küsitud, kes kooseluseadusest võidavad. Lisaks ühe- ja kahesoolistele paaridele võidavad sellest seadusest kummati ka põllumajandusloomad. Seoses uue seaduse käivitamisega peab umbes aasta jooksul muutma umbes 85 seadusesätet, ja mõni neist on üsna kummaline. Õiguskomisjoni liige Igor Gräzin toob näiteks Põllumajandusliku loomapidamise seaduse, mis näeb ette ka loomade eest hoolitsemise. "Kui varem langes loomapidaja haigestumise korral kohustus loomade eest hoolitseda loomapidaja abikaasale, siis nüüd peab seda tegema sõltumata soost ka tema elukaaslane," tõi Gräzin näiteks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee