Maailm

Bosnia valimisi varjutavad rahulolematus, korruptsioon, etniline vaen 

AFP/BNS/Õhtuleht.ee, 10. oktoober 2014 07:00
VALIMISPLAKATID: Beebikäru lükkav naine möödub Sarajevos valimisplakatitest. Foto: Reuters/Scanpix
Bosnia (täisnimega Bosnia ja Hertsegoviina) 12. oktoobri üldvalimisi varjutab üha suurenev rahulolematus sotsiaalse olukorraga, etnilised tülid ja Euroopa Liiduga ühinemist takistav korruptsioon.

Endist Jugoslaavia vabariiki ja nüüdset ühte vaesemat Euroopa riiki raputasid veebruaris suured valitsusvastased meeleavaldused, mida polnud juhtunud 1990. aastatest saati. Tuhanded inimesed avaldasid meelt valitsuse vastu, kes ei suuda rakendada Euroopa Liiduga liitumiseks vajalikke poliitilisi ja majandus­reforme ega võidelda korruptsiooniga.

"Sotsiaalne kriis süveneb, töötute hulk kasvab ja tingimused sotsiaalseks kokkukukkumiseks on olemas," hoiatas poliitikaekspert Enver Kazas.

Presidendi residentsi ette koguneb iga päev väike hulk meeleavaldajaid, soovides valitsuses näha uusi inimesi. "Siinolemise kaudu loodame innustada võimalikult palju valijaid hääletama, et vahetada välja kõik need kriminaalsed võimurid, kes on 20 viimasel aastal riiki süstemaatiliselt rüüstanud," ütles 59aastane Sarajevo elanik Drenko Koristovic.

Pühapäeval valitakse etnilise ja usulise kuuluvuse alusel määratletud presidentuuri kolm liiget. Ametikoha peavad täitma üks horvaat, üks moslem ja üks serblane. Valitakse ka parlamendiliikmed. Oma hääle saab anda ligikaudu 3,3 miljonit bosnialast.

1992.–1995. aastani peetud Bosnia sõja tagajärjel on riik lõhenenud moslemi-horvaadi föderatsiooni ja serblaste Republika Srpska (RS) vahel. Mõlemaid ühendab nõrk keskvõim. 3,8 miljoni elanikuga Bosnia on üks vaesemaid Euroopa riike. Keskmine palk on 415 eurot kuus. Korruptsiooni tõttu kaotab riik aastas 750 miljonit eurot. Lisaprobleemiks on mais toimunud suured üleujutused, mis läksid riigile maksma ligikaudu kaks miljardit eurot ehk 15% riigi sisemajanduse kogutoodangust.

Etniliste pingete tõttu on riik aastast 2006 poliitilises ummikseisus. Moslemid, horvaadid ja serblased, kes moodustavad riigis kolm suuremat vähemust, pole suutnud Brüsseli nõutud reformides kokku leppida. Euroopa Liiduga liitumises on Bosnia teistest Balkani riikidest maas. Seetõttu on poliitikud pöördunud häälte püüdmiseks rahvusluse retoorika poole.

Bosnia serblaste liider Milorad Dodik, kes kandideerib presidentuuri uueks ametiajaks, on näiteks ähvardanud ülejäänud riigist lahkulöömisega: "Minu poliitika eesmärk on see, et oleksime rohkem riigi moodi."

Samal teemal

05.08.2014
FOTOD: Bosnias päästeti maa alt kõik 34 kaevurit