Prillikandjatele soovitan investeerida optilistesse ujumisprillidesse (pildil), mis muudavad veetreeningud muretuteks ning mugavateks. Neid võib tellida üksikutest Eesti prillipoodidest või leida üles internetist. (Kirsti Jahilo)

Ilmad on väljas muutunud sellisteks, et aktiivsem spordirahvas on hakanud vaikselt oma tavapäraseid välitreeninguid siseruumidesse kolima. Üks paljudest võimalustest on ujumine. Kel on see oskus omandamata, või suur paus sisse tulnud, võiks asja nüüd, sügisel, tõsisemalt ette võtta.

Kui mitte arvestada igakordset basseinipääset, võib ujumist pidada üheks vähenõudlikumaks harrastuseks. Ujumispüksid peavad aktiivse kasutuse korral klooriveele vastu umbes aasta ning lisaks läheb veel vaja korralikke ujumisprille. Iganädalase aktiivse kasutuse korral võib olla nende eluiga aastast mitmeni.

Palju klubid ja basseinid on hõiganud välja algavaid ujumiskursusi küll päris algajatele ja edasijõudnutele. Kindlam ja mõistlikum on alustada treeneri käe all kui omast tarkusest, et baasteadmised ja ujumistehnika kohe algusest õiged saaksid õpitud.

Avaldatud statistika järgi ei oska pooled täisealisest elanikkonnast üldse ujuda või suudavad seda teha ainult kuni 25 meetrit. Mäletan, et kusagil ajakirjanduses avaldatud mõõtmiste järgi saab seda ujumisoskuseks nimetada siis, kui inimene suudab peatusteta läbida vähemalt 200 meetrit.

Kuid sel korral sooviks keskenduda ühele kitsamale teemale: ujumisprillidele. Milliseid ja kuidas peaks neid valima?

Paljud on kokku puutunud probleemiga, kus ujumisprillid ei istu hästi ümber silmade, lasevad vett sisse, muutuvad uduseks või tekitavad silme ümber ebameeldivaid rante. Kõike seda annab vältida juba poes, kui olete prille alles valimas.

Imevad prillid
Igaühe näokuju on erinev. Mõnel asetsevad silmad rohkem ligistikku, teisel on ninavahe pikem, kellelgi on nägu kitsam ja kolmandal hoopis ümar. Ujumisprille peab saama kindlasti ennem peas proovida, sest vastasel juhul ostate neid nagu põrsast kotis – hea õnne peale.

Kuldne reegel ütleb, et kui suruda prillid silmakoobastesse, peaksid nad suutma mõne hetke seal vaakumiga ees püsida. Need ongi head prillid. Kui seda silma „sisse imemise" efekti ei teki, ei aita ka prillide tugeva kummirihmaga pähe tõmbamine – nad võivad hakata peagi vett sisse laskma, kuna ei sobitu teie näokujuga. Valige parem järgmine mudel!

Milliseid valida?
Ujumisprillide tüüpe on erinevaid ning seda peaks meeles hoidma ka ostes. Prillil ja prillil võib olla sees suur vahe, sest nende kasutuseesmärk on erinev.

Suures plaanis liigituvad ujumisprillid kahe mudelitüübi järgi: need on kas tihendiga või ilma. Võistlusprillid on enamjaolt tihendita, suhteliselt väikesed ning võivad igapäevasel kasutamisel tunduda ebamugavatena. Need on mõeldud väikese veetakistuse tõttu vaid basseinis kasutamiseks.
Suurema grupi moodustavad silikoonist või kummist tehtud tihenditega prillid, mis on laiema kasutusalaga, suuremad ning ka avarama vaateväljaga. Määravateks teguriteks on inimese näo üldine laius vs prillide raami laius ja prillide sokli suurus vs silmakoopa suurus.

Ujumisprilli raam võib olla valmistatud ühest monoliitsest tervikust, või olla reguleeritava või lausa vahetatava ninapealsega. Viimase kahe tüübi puhul saab prille näo järgi hõlpsasti parajamaks kohendada.

Aken udune?
Kindlasti soovitaks eelistada eeltöödeldud uduvastasusega (anti fog -töötlusega) prille, mis takistavad klaasidel uduseks tõmbumist. Kui prillid on juba uduseks läinud, ei maksaks neid hakata sõrmede või rätikuotsaga seest puhtaks pühkima – see hävitab klaasidele kantud uduvastase kihi ning lõppkokkuvõttes muutuvad prillid pikapeale veelgi udusemateks.

Nähtavus taastub, kui korraks prillid peast võtta ning need veest läbi kasta. Mõned niisutavad siseklaase ka keelega – mööda klaasi laiali aetud sülg aitab samuti uduefekti tekkimise vastu.

Mis tooni klaase keegi eelistab, on prillide kasutusalast ning isiklikest eelistustest kinni. Heledamad klaasid (nt kollane või helesinine) võimendavad valgust ja sobivad paremini basseini, tumedamad (tumesinine, toonitud must, peegelklaasid) on mõeldud eredatesse valgusoludesse (näiteks päikeselise päevaga avavette).

Prillikandjad leiavad oma
Prillikandjatel on basseinis kaks võimalust: kasutada tavapäraseid ujumisprille ning nende all kontaktläätsesid või muretseda omale spetsiaalsed optiliste klaasidega prillid. Viimased neist on ülimugavad. Vajadusel saab tellida optilisi prille ka erineva tugevusastmega (näiteks ühele silmale miinus kaks, teisele miinus kolm ja pool). Optiliste klaasidega prille käsimüügist üldjuhul ei leia, kuid neid saab tellida mõnest hästivarustatud prillipoest või internetist. Ka nende hind on tavalistest mõnevõrra suurem.

Nii nagu mistahes muu spordivarustusegi puhul (jalgratas, suusad, kiiver jms), sõltub ka ujumisprillide firma valik ennekõike inimese isiklikest eelistustest. Mis on hea ühele, ei pruugi olla hea teisele.

Olen proovinud ise TYRi, Speedo ja Nike prille. Kõik on olnud head. Kuid pikemalt olen pidama jäänud Zoggsi toodete juurde, kuna nende üks kindel mudel lihtsalt sobib mulle. Paned prillid ette ja tunned, kuidas need su silmi kaisutavad. Sellised peavadki head ujumisprillid olema.

Jaga artiklit

1 kommentaar

K
krõnks  /   13:19, 8. okt 2014
hea pealkiri :D

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis