Kommentaar

Kalle Laanet | Kuidas valvame Eesti piiri? (15)

Kalle Laanet, riigikogu liige, Reformierakond, 7. oktoober 2014, 18:40
Foto: PEETER LANGOVITS
Septembri alguse häiriv juhtum, kus Venemaa eriteenistus röövis Eesti territooriumilt kaitsepolitsei ametniku, on pannud meid arutlema, milline on olukord idapiiril ning kas ja kuidas on meie riigipiiri turvalisus tagatud.

Tahan riigikogu liikme ja endise siseministrina kinnitada, et meie piir vastab kõigile nõuetele, mis iseseisva riigina toimimiseks ja liitlassuhete täitmiseks vajalik.

Samal teemal

Kõik on väga hästi

Pärast Schengeni ruumiga liitumist kadus Euroopa Liidu sisepiiridel piirikontroll. Sisepiiridel liikumise kontrollimiseks rakendatakse kompensatsioonimeetmeid, milleks on näiteks riskianalüüsipõhine pisteline kontroll. See tähendab, et vastavalt eelinfole või ohuhinnangule kontrollivad patrullüksused piirilähedastel aladel aeg-ajalt pisteliselt sõidukeid.

Kui Eesti liitus Schengeni õigusruumiga, tuli riikidel läbida hindamine, et piirikontroll vastab nõuetele. Eesti läbis need hindamised aastatel 2006 ja 2007. Euroopa Nõukogu Schengeni hindamiste töögrupp võttis vastu Eesti mere- ja õhupiiri, andmekaitse, viisatöö, politseikoostöö ning Schengeni infosüsteemi hindamisraportid.

Meie piirivalve on saanud hea hinnangu. Piirikontrolli protseduurid vastavad Schengeni nõuetele ning olemasolevad piirivalvurid on hästi koolitatud. Hindajate sõnul on kogu piiri valvamiseks vajalik organisatsioon hästi üles ehitatud. Eriti positiivselt tõsteti esile piirivalve uurimise ja riskianalüüsi süsteemi ning selle kasutamist praktikas.

Schengeni ruumi liikmena annab Eesti piirivalve olulise panuse Euroopa Liidu turvalisuse tagamisel. Efektiivsus idapiiril tagab ebaseadusliku sisserände tõkestamise ja väldib Eesti muutumist massilise läbirände transiidiriigiks.

Piirivalve fookus on piir (ajutine kontrolljoon) Venemaaga, mida on kokku 338,6 km (see ei sisalda merepiiri). Sellest 126,3 km on järvepiir Peipsil, 76,7 km piir Narva jõel ja 135,6 km maismaapiir. Eesti territoriaalmerepiir on 122 kilomeetrit. Idapiiril asub 13 kordonit.

Euroopa Liidu rahastuse abil on Phare projekti käigus tehtud investeeringuid Alajõe, Mustajõe, Narva-Jõesuu ja Luhamaa kordonite hoonete ehituseks, kokku 1,7 miljonit eurot. Schengen Facility vahenditest (49,6 miljonit eurot) said investeeringuid Narva-Jõesuu ja Mustvee kordonid, Lennusalga angaar, soetati piirivalvekopter AW-139 ning maismaasõidukeid, samuti erineva kontrollitaseme piirikontrolli seadmeid. Peale maismaatehnika on piirivalvel kasutada kolm hõljukit, neli piirivalve laeva ning muid veesõidukeid, neli kopterit, millest üks paikneb hooajaliselt Kuressaares, ja kolm lennukit.

Piirivalvuritel on vajalik väljaõpe ja pädevus ning politsei töö tegemine aitab tõsta neis piirkondades turvalisust. Politsei ülesannete täitmine ei vähenda kindlasti piirivalve või merepääste juhtumitele reageerimise võimekust ja kiirust, sest reageerivad üksused on pidevalt valves.

Piiri valvamise arendamisel keskendume reageerimisvõimekusele ja tehnoloogiale. Klassikalist piirivalvet, kus kaks meest patrullivad, on järjest vähem, sest tänu tehnoloogiale suudame katta märksa suuremaid alasid kui varem.

Niigi hea veelgi paremaks

Kuna piirileping Eesti ja Venemaa vahel ei ole veel jõustunud, peame riigipiirina käsitlema ajutist kontrolljoont. Eesti piiri valvamine peab käima ajaga kaasas. Suuname märkimisväärse osa investeeringuid Eesti idapiirile nii kontrolljoone puhastamiseks, läbitavuse parandamiseks kui ka piirivalvurite varustuse parandamiseks. Arvestades ka Ukrainas toimuvat, oleme 2014. aastal suunanud erakorraliselt piiriturvalisuse tõstmiseks üle kahe miljoni euro. Selle eest on soetatud või soetamisel tehnilise valve lisaseadmed, piirivalvuritele öövaatlusseadmed ja korralik isikukaitsevarustus (kuulivestid, teleskoopnuiad, vihmaülikonnad, kaitseprillid jms).

Siseministeerium eraldas 2014 kevad-suvel 200 000 eurot nii laudteede rajamiseks kui ka muudeks vajalikeks töödeks soistel piirialadel. Ühtlasi vahetatakse uute, moodsate vastu välja idapiiri valvavate politseinike teenistusrelvad.

Kokku on lepitud Riigimetsa Majandamise Keskusega piirijoone puhastamises võsast ning vajadusel ka raietööde tegemises. Meie soov on, et RMK teeks piiririba (kuni 10 m ja kuni 136 km) puhtaks ning kataks kulud metsamaterjali müügist saadava tuluga.

Ühtlasi investeeritakse idapiiri valvavate piirivalvurite töötingimustesse – Narva piiripunkti ehitus on juba töös ning Piusa kordoni (mis on ühtlasi kagupiiri suurim kordon) ümberehituses järgmisel aastal leppis valitsus kokku eelmisel nädalal. Nende kahe kinnisvaraobjekti kogumaksumus on ligi 15 miljonit eurot. Sellega saavad kõik kordonid, mille seas on ka uusehitisi, renoveeritud ning piiri valvajate töötingimused saavad olema paremad kui kunagi varem.

Politsei- ja piirivalveameti hinnangul on idapiiri täielikuks väljaehitamiseks maismaal neil lõikudel vajalik lisainvesteering suurusjärgus 20 miljonit eurot, see hõlmaks endas piirisihi ja tara ning liivaribaga patrullraja rajamist piirilõikudel, kus piir ei kulge mööda jõgesid, ojasid ja soiseid alasid.

Piiriturvalisuse tagamiseks otsustas valitsus 2015. aasta riigieelarves eraldada lisaks kuni 900 000 eurot. Riigieelarve raha on alates 2005. aastast kuni tänaseni kasutatud 48 miljonit eurot, eeskätt Eesti riikliku mereseiresüsteemi loomiseks ning piirivalve helikopteri hankimiseks. Sellele lisanduvad investeeringud välisfondidest Euroopa Liidu välispiiri turvalisuse tagamiseks, mis samal perioodil on olnud 89 miljonit eurot. Palju on tehtud ja palju on teha!

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee