Foto: MATI HIIS
Õhtuleht 7. oktoober 2014 18:59
Erinevalt Ungari ja Sloveenia volinikukandidaadist möödus ekspeaminister Andrus Ansipi kuulamine europarlamendi ees edukalt. Ansipi esinemine oli veenev, mis sest, et kandidaati räsis seestpoolt kahepoolne kopsupõletik ja saalist hõõrus Indrek Tarand tal nina alla kommunistlikku minevikku.

Pikaajalise peaministripõlve lõpuks saab kange kaela ja vahel ilmeksimatu maine omandanud Ansip keskkonda vahetades rutiinist välja murda ja jõuda Euroopa tippjuhtide tasandile. Panetunud poliitikuna sai ta kindlasti ACTA ning fooliumi ja seemnete teemal valusa õppetunni ning tegi sellest järeldused. Reljeefseid sõnavõtte võib Euroopa Komisjoni võimalik asepresident endale lubada hiljem juba ametis olles, selleks et saavutada tähelepanu või rõhutada mõne teema tähtsust.

Europarlamendi ees on vaja ühtaegu meeldida saalile kui näidata selgroogu ning selget ilmavaadet. Seda viimast pandi tähele. New York Times'i ja Financial Times'i arvates võivad Ansipi seisukohad hakata mõjutama ELi ja USA tehnoloogiahiidude suhteid. Andmekaitse vallas on ELi ja USA vahelise usalduse saavutamine ning ELi ühtse siseturu rajamine uuele volinikule tõsine väljakutse.

Kuigi Ansip oli ilmselt tagasihoidlik, kui ütles saalis, et Eesti pole nii tark, et teisi õpetada, pole meil midagi ka häbeneda. Käidud tee on olnud muljetavaldav – kui veel kümnend tagasi esitleti kõigile väliskülalistele Eesti e-valitsust kui ilmaimet, siis täna ei üllata sellega enam kedagi. Suur osa pensionäridestki käib arvutikursustel, kui nad arvutit kasutada ei oska.

Kindlasti ei saa Ansipi ülesanne Brüsselis olema kerge. Väikeses Eestiski on teabesüsteemid ja andmebaasid tihti ametkondlikult killustatud, ei ühildu, pole ristkasutatavad ning dubleerivad mõttetult üksteist. Mis siis veel tervest EList rääkida?

Kui Siim Kallas pärandab oma volinikuajast Eestile Rail Balticu, siis Ansipil on hea võimalus iseendale terves Euroopas digimonument püstitada.