Eesti uudised

Ansip eurosaadikuile: "Eesti pole nii täiuslik, et teisi õpetada!" (26)

Karoliina Vasli, 7. oktoober 2014, 07:00
Eurovolinikukandidaat Andrus Ansip kuulab europarlamendi saadiku küsimust. Seda tuli tal eile teha 45 korda. Foto: AFP
Euroopa Komisjoni asepresidendikandidaat Andrus Ansip ei lasknud end kahepoolsest kopsupõletikust häirida ning vastas eile Euroopa Parlamendi saadikute küsimustelaviinile. Muu hulgas rõhutas Ansip, et Eesti pole e-riigina sugugi täiuslik eeskuju.

Esmaspäeva õhtu Brüsselis, kell näitab 18.25. Euroopa Parlamendi saali astub enesekindel Andrus Ansip. Ta on valinud tavapärase patriootilise värvikombinatsiooni: tume pintsak, valge särk ning sinine lips. Ta surub mitme inimese kätt ja vahetab mõned mõtted.

Samal teemal

Paar minutit hiljem on Ansip puldis, valmis avakõneks ning 45 küsimuseks. Kui ei teaks, ei oskaks pakkudagi, et mees puldis – Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu asepresidendikandidaat – põeb kahepoolset kopsupõletikku.

"Tervisemure on minu puhul suur haruldus, kui ma just midagi murdnud ole," ütleb Ansip enne saadikute ette astumist Postimehele. "Kolm nädalat tagasi sain mingisuguse viiruse, nädal otsa oli mul 39kraadine palavik."

Kui Strasbourgis diagnoositi tal põletik ühes kopsus ja kirjutati välja antibiootikumid, siis möödunud reedene käik Tartu ülikooli kliinikumi andis jahmatava vastuse, et tal on põletik mõlemas kopsus. "Hea uudis on see, et kopsupõletik on paranemise staadiumis," on Ansip optimistlik.

Selges eesti keeles

Hiljem komisjoni ees seistes alustab Ansip oma sõnavõttu Euroopa Liidu ametlikus keeles – eesti keeles, ja teatab, et tema kandideerimine sellele positsioonile on tunnustus tema koduriigile.

"Olen alati uskunud Euroopasse, usun, et just selles ametis saaksin anda parima panuse Euroopa tuleviku kujundamisesse," jätkab ta. Seejärel läheb ta üle inglise keele peale ja hõikab välja loosungi: "Digital is everywhere! (Digitaalsus on kõikjal)."

Küsimustele vastates jõuab ta pidevalt arutluseni, et Euroopa Liidus peab olema ühine digitaalne siseturg. Ta märgib, et võrreldes muu maailmaga on Euroopa Liidu konkurentsivõime langenud.

Siis kiidab ta Eesti edulugu, toob välja näiteks e-valitsuse ja selle, et avalikud teenused on kättesaadavad interneti vahendusel. "See on vähem kulukas, teeb elu lihtsamaks ning valitsemise läbipaistvamaks. Ja e-valitsus: tean oma kogemusest, et paberita valitsus võib töötada!"

Aga kui üks parlamendiliige pärib veel Eesti õpetuste ja eeskuju kohta, tõmbab Ansip kiitust tagasi. "Me pole nii täiuslikud, et teisi õpetada! Üks asi on teatud asju teha Eestis, teine Euroopa Liidu tasandil," toonitab ta. Hiljem ühele küsimusele vastates märgib ta: "Ma ei taha rääkida nii palju Eesti näidetest, kõikidest riikidest leiame palju näiteid," viitab ta e-arvele, mis olla edukas nii Taanis kui ka Hispaanias ja Itaalias.

Kurikuulsa Piraadipartei liige, sakslanna Julia Reda torkab Ansipit, kui küsib, kas too oleks valmis diskuteerima internetikogukonnaga. Ansip vastab jaatavalt. Reda viitab ka legendaarsele ACTA-le.

Rünnak Tarandilt

Väheusutav, et Reda teadis Ansipi ja ACTA teema isiklikke suhteid. Mäletatavasti nöökis Ansip mõne aasta eest selle vastaste kallal, öeldes, et nad on seemneid söönud ning tavaliselt aitab taolistel puhkudel see, et pannakse foolium mütsi sisse.

Ka nüüd jääb Ansip endale kindlaks, et ACTA oli hea, sest sellega taheti paika panna ühised standardid intellektuaalomandi kaitseks. "Aga protsess oli kohutav, see polnud kaasav. See oli ka põhjus, miks tulemus oli selline, kui ta oli. Peame ACTAst õppima."

Ühtlasi esitavad küsimuse kaasmaalased Kaja Kallas ning Indrek Tarand. Ansipi parteikaaslane Kallas küsib pehme küsimuse paberivaba valitsemise kohta, kuid Tarand otsustab Ansipile nii-öelda ära panna.

Tarand ütleb, et tal on probleeme Ansipi kirjaliku vastusega, kus viimane väitis, et on alati olnud euroopameelne.

"Kas see käib ka 10 aasta kohta kommunistlikus parteis?" lajatab Tarand.

Ansip tänab küsimuse eest ja rõhutab, et tema minevik on läbipaistev.

"Kõik inimesed Eestis teavad, et olin kommunistliku partei liige," lausub ekspeaminister ja loeb siis ette oma CV alates Tartu linnapeaks saamisest. "Möödunud Euroopa Parlamendi valimistel hääletasid eestlased minu ja minu erakonna poolt – saime kõige rohkem hääli. Mu minevik on läbipaistev, mul pole midagi varjata."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee