Mõtteid loodusest

Mõtteid loodusest: kurb kurepesa (1)

Marek Vahula, 10. oktoober 2014 18:00
Foto: PantherMedia / Scanpix
Kurb kurepesa asus kahe maa ja kahe küla rajal. Seal tema lähedal voolas Setumaa piiriks olev Lutsu jõekene oma sängis ja seal oli ka kahe küla piir.

See tühjalt seisev pesa oli liiniposti otsas ja juba mitmendat aastat tühi ehk ilma peremehe ja perenaiseta, kurelastest rääkimata. Ta asus ka kahe inimkodu vahel ja mõlemitega neist oli pesast ka juttu, et ta tühjalt seisab.

Miks ta tühi on, seda tahtsid mõlemad pererahvad minu käest teada. Ja omapärase küsimus sai omapärase vastuse. Eestimaale on toonekurgi juurde tulnud. Ja kui mõni pesa jääb kahe teise kurepesa vahele, siis ajavad mõlemad need üleliigsed minema ja pesa jääbki tühjaks.

Nii juhtus ka Kauksi ja Hirmu küla rajal. Hea mees, kes räägibki. Seda ma mõlemale pererahvale tegingi ja nad vaatasid uuele külaasukale tänulikult pikalt järele. Külaelanikud nii muretsesid tühjalt seisva kurepesa pärast.

Nüüd said nad pisut targemaks ja pesa posti otsas ei olnudki enam nii kurb kui enne mind.

Sügis, 1997. Kauksi.

Samal teemal

12.07.2017
FOTOD JA VIDEO | Kohalik päästis kurepesa elektriliinidesse kukkumisest
13.10.2014
Mõtteid loodusest: rebane ja koerad
12.10.2014
Mõtteid loodusest: sulailm ja kährik
09.10.2014
Mõtteid loodusest: jänese ringid

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee