Eesti uudised

GALERII JA VIDEO: lammutatud koolimaja jupid lähevad kütteks 

Mattias Tammet, 6. oktoober 2014 07:00
MILLINE PÄEV: Vabatahtlik päästja Ain Salupõld on heas tujus - saab tule asemel tõrjuda tolmu. Foto: Mattias Tammet
Lammutustööde juht Silvar Algpeus tõdeb, et 5000 lisatonni ei tuleks talle üllatusena. Kogenud lammutajale võõrad pole juhtumid, kus lammutatav maja kaalus kaks korda rohkem kui plaanis kirjas. Ja maja hunnikusse lükkamisega pole operatsioon veel läbi: siis tuleb kogu kupatus ka ära viia.

Veoautodega, mõnekümne tonni kaupa. Suur maja on pärast mahajätmist kümneid kordi põlenud. Suvel tõmbas Mustamäe linnaosa valitsus lõpuks pidurit ja kuulutas välja lammutushanke. Selle võitis septembris OÜ Jäätmeproff tingimusega, et hiigelmaja on novembriks maatasa. Algpeus tunnistab, et tähtaeg läheneb hirmsa kiirusega, aga majast on veel päris palju alles. Tööst on tehtud ainult umbes 20%, arvab ta, kuigi viimase tiiva lammutamiseni jõutakse juba sel nädalal. Mees kahtlustab, et tööd tuleb hakata tegema ka nädalavahetuseti, muidu lihtsalt ei jõua.

Samal teemal

Endine koolimaja pudeneb pulbriks

Ameerika filmidest tuntud raudpomme Eesti lammutustelt üldjuhul ei leia. Nende asemel hammustavad ekskavaatorid dinosauruse pea kujuliste haaratsitega seintest suuri tükke välja. Pöidlajämedune metallarmatuur betooni sees paindub nagu rullist välja tõmmatav hambaniit. Üle kahekümne tonni kaaluv ekskavaator sorteerib kõik eraldi hunnikutesse: katusepapp siia, aknaraamid tänna. Betoon krõmpsub hamba all kui küpsis. Roomikute alla jäänud tellistel ei lähe oluliselt paremini. Tõuseb tolm.

Ehitusele jõuab Alansi vabatahtliku päästeseltsi paakauto optimistliku motoga "Vett ei ole kunagi liiga palju". Kolmeteistaastased vandaalid pole siiski uusi tulekahjusid enam süüdanud: päästja Ain Salupõld tuli tõrjuma tolmu – koost rebitavast neljakorruselisest majast tõusvad tolmusambad kataksid ümbruskonna kortermajade elanikud varsti halli kihiga.

Salupõld tõmbab bensiinimootoriga töötava pumba käima, ronib voolikuga prahihunniku otsa ja kastab nii veel püsti seisvaid seinu kui ka kivihunnikuid veega. "Kui tahad vikerkaart näha, tule siiapoole! Täna on hea päike," kutsub päästja ajakirjanikku. Tore, kui saab kustutada midagi, mis ei põle ja eludele ohtu ei valmista.

Vabatahtlikud on Kose vallast appi tulnud seepärast, et ehitavad endale uut tuletõrjedepood. Mustamäe kool oli küll väga sandis seisukorras, kuid tundus, et nipet-näpet saab siit veel kasutada. Nii tegid päästjad lõhkujatega kokkuleppe, et tulevad aitavad tolmu vastu võidelda ja saavad kasutamiskõlblikku ehitusmaterjali vastu. Isegi mõni aken oli laamendajatest hoolimata veel terve.

Kõige pehmem ja keerulisem osa

Tolm, betooni kaal, kivihunnikud – ilmselt ongi lammutustööde kõige raskem osa seinte lõhkumine? Kaugeltki mitte, ütlevad lammutajad. "Oleks see maja ainult puhas tellis ja betoon, siis läheks see asi ludinal," räägib Algpeus. Kõige raskem osa on hoopis puit! "See on vaja kätte saada," selgitab ta. Prügihunnikuteks moonduv koolimaja jätab petliku mulje. Tegelikult ei raisata mahalõhutud majast peaaegu midagi. Puitmaterjal läheb hakkmasinasse ja siis katlamajadesse kütteks. Seda koguneb põhiliselt katusest, aga kuna lammutusega on kiire, ei jäänud aega ka parketti käsitsi üles võtta. Nii murdub seegi ekskavaatori hambus. Enamasti ei kuku materjal kenasti hunniketesse, vaid tuleb pärast ära sorteerida. Ja see võtab rohkem aega kui lammutus.

Elanikud hoiavad töölistel silma peal.

Nüüdki käivad töötajad igal hommikul enne lammutamise algust terve maja üksipulgi läbi, et ükski hingeline öösel majja magama pole tuigerdanud. Mis siis, et öösel on terve maja – ka sellest alles jäänud hunnikud! – kõrgtehnoloogilise valve all ja kõigel piirded ees. "Täitsa hullumeelne on," tõdeb tööde juht, et kõrvaliste inimeste tähelepanu on kõrge.

Firma on ka varem lammutanud ühe kooli, kuid tulekahjus kannatada saanud Sinimäe põhikooli maja oli palju pisem. Ja Sinimäe alevik on väiksem kui Tallinn.

Vaid üksikud ümberkaudsed suudavad peatumata mööda minna. Pole vahet, kas see on lapselast kärutav vanaema või helkurvestidega lastetaiapõnnid. Õhtulehe kohaloleku ajal püüavad kaks purjus noormeest ka piiratud alale pääseda, kuid töötajad ajavad tülitajad minema.

Kooli tühjad allesjäänud koridorid ja klassiruumid kajavad. Ekskavaatorid kangutavad raudbetooni tugevdava metallarmatuuri välja ja metall töödeldakse pärast ümber. Ent isegi järelejääv kiviklibu on väärt kraam. "See läheb täitematerjaliks," selgitab Algpeus. "Teede jaoks on kvaliteet ilmselt liiga kehv, aga parkimisplatsi jaoks juba kõlbab." Veel kasutatakse kivipuru ehituses, tegelikult ka siinsamas. Tööde lõppedes peab olema täis lükatud ka kelder ja selleks kulub hinnanguliselt umbes 40% kogu materjalist. Ülejäänud sajad koormatäied tuleb mööda Mustamäe väikseid teid ära vedada.

Samal teemal

27.01.2015
GALERII: Sinimäe kooli soolaleivapidu
13.08.2014
Politsei pole tabanud ühtki koolisüütajat
11.08.2014
Leping sõlmitud: Mustamäe rüüstatud koolimaja on 1. novembriks kadunud
08.08.2014
Tühjad koolimajad: lukk on siiski looma jaoks?