Eesti uudised

Annelinna kodutu: pigem elan maja prügikastide kõrval, kui lähen varjupaika! (49)

Arvo Uustalu, 4. oktoober 2014, 08:00
SULETEKI ALL: Urmas eelistab külalisi vastu võtta oma improviseeritud voodist tõusmata. Foto: Aldo Luud
Tartus asuva kortermaja rahvas on mures haigete jalgadega eaka mehe tervise pärast, kes keeldub kodutute varjupaika minemast. "Urmas kardab küll, et võib väljas elades oma haavandeid täis jalgadest ilma jääda, aga pakutud elamispinnast keeldus," kurdab Tartu Annelinnas Uue tänava elanik, kelle kodumaja kõrval on juba ligemale kaks nädalat elanud kodutu.

Veel seitseteist aastat tagasi oli kodutuna prügikastide kõrval elav 71aastane Urmas majaomanik ja poleks süngeimates mõteteski arvanud, et lõpetab tänaval.

Ööl vastu eilset olid Tartus kohati väikesed külmakraadid. Hommikul kella kaheksa ajal, kui annelinlased kiirustasid kes kooli, kes tööle, magas Urmas majadevahelise kergliiklustee kõrvale improviseeritud asemel suleteki all. Teki alt paistis välja vaid tema must läkiläki.

Autoõnnetus lõpetas ilusa elu

"Ajage ta üles. Ta võib muidu lõunani magada," ütleb luuaga tänavat pühkiv kojamees.

Kuigi kooli rutanud lapsed ütlesid, et nemad asjahunnikute keskel haisuga ümbritsetud kodutut ei pelga, siis täiskasvanud on mures: "Seda teed mööda läheb hommikuti kooli kümneid väikeseid lapsi!"

Kõhetu Urmas ütleb, et on lageda taeva all elamisega hästi kohanenud ja kinnitab, et muud pahet kui suitsetamine tal ei ole.

Palubki oma aseme jalutsi juures maas vedelevad konid lähemale ulatada.

"49. aastal küüditati mind poisikesena Siberisse. Vene armees kaotasin juuksed, aga see-eest kasvab habe mühinal," viskab ta oma hallinevatele näokarvadele viidates nalja.

Urmase sõnul on ta õppinud keevitusinsener ja kogu töömeheelu veetnud, mask ees.

"Tasuv amet oli. Elu läks ülesmäge. Mul oli Volga, maja, naine ja kaks tütart. Olime abielus olnud 30 aastat, kui sõitsime sellesama Volgaga Valgast Tartu poole. Külgkorviga mootorratas keeras ette. Mootorrattaga sõitnud inimesed jäid ellu, minu naine mitte. Ma ei olnud purjus, aga tütred süüdistasid mind ema tapmises ja nendega on mul side katkenud. Naine ütles enne õnnetust mulle, et pea korraks auto kinni. Ütlesin, et oota natukene, siin on lage põld. Tema jõudis juba turvavöö lahti võtta ja siis see pauk käiski," meenutab ta.

Sotsiaaltöötajad püüavad aidata

Urmas müüs perega tülli minnes kodu maha ja elas sestpeale üürikorterites. Viimati Annelinna külje all Ihastes. "Korteriperemees oli joodik. Kui ennast täis jõi, tuli kallale. Pidin sealt ära tulema. Võtsin kolimisteenuse ja lasin oma kraami autoga siia tuua," räägib Urmas, miks ta nüüd lageda taeva all on ja majarahvast häirib.

Kurdab vaid, et söögipoes käimise ajal on keegi jõudnud ta televiisori pihta panna ja muidki asju minema viinud. Aga dokumendid on alles.

Uus 5 korteriühistu esimehe sõnul on majaelanikud rääkinud Urmasest linna sotsiaalosakonnas ja politseis. "Meie midagi teha ei saa, lahenduse otsimisega tegelevad sotsiaalametnikud," ütleb ta.

Urmas räägib vastu: "Mul on endal üürikorterit keeruline otsida, las sotsiaaltöötajad tegutsevad. Loodan, et talveks saan sooja. Aga varjupaika ma ei lähe mingi hinna eest. Seal on elu hammasrataste vahele jäänud kibestunud mehikesed, kes üksteisega kaklevad. Olin septembri lõpus seal kaks ööd. Istusin väljas pingi peal ja hakkasin sööma. Üks kargas kohe välja ja karjus, et sina kasutad minu pinki, käi siit minema!" meenutab ta.

Urmas ütleb, et on nõus ka puuküttega kööktoaga.

Uus 5 kortermaja läheduses elav Anni ütleb, et on Urmasele viinud võileibu ja mune ning pudeliga jooki.

"Raha tal muidu on. Ükspäev just nägin, et istus vana pärmivabriku juures pingil ja sõi krõpse. Käis vahepeal varjupaigas, aga tuli jälle siia tagasi. Siin on tema juures käinud nii sotsiaaltöötajad, politsei kui ka kiirabi, aga tema on ikka siin. Vihmas ja külmas," nendib ta.

Hoolekandeasutuse Varjupaik juhataja Viktor Karhu sõnul on Urmas varem varjupaigas elanud, kusjuures viis aastat tagasi peaaegu terve aasta järjest. "Probleeme temaga ei olnud. Ootame, vabu kohti on palju," ütleb ta.

Tartu linnavalitsuse sotsiaalabiosakonna Annelinna piirkonnakeskusest öeldi Õhtulehele, et püüavad ühendust saada Urmase tütardega. Urmase antud telefoninumbritel siiski tema lähedasi kätte ei saa. Ühtlasi kinnitati keskusest, et vanahärral on suur pension ja rahapuudust tal ei ole. Paraku on kangust täis mehel omad nõudmised: ta loobus ametnike pakutud 90eurose kuuüüriga ahiküttega korterist ja ei meeldinud talle ka majaelanike pakutud 150eurose üüriga korter.

Viga on selles, et kütmisega ei pruugi Urmas tõesti hakkama saada, aga talle ei saaks hooldustöötajat appi saata, kuna tema lapsed elavad Tartus. Samuti ei ole tal puuet.

Tartu linnavalitsuse sotsiaaltööteenistuse juhataja Inge Kool ütleb, et tänaval viibimist eelistav härra on linna sotsiaalabi osakonnale teada ja teda on nõustatud abi saamise võimalustest ning transporditud ööbima linna asutuse Varjupaik peavarjuteenusele.

Kooli sõnul soovitakse Urmase lastega siiski kontakti saada. Perekonnaseadus kohustab neid abistama oma vanemaid.

Samal teemal

25. september 2014, 13:23
KODUTU NAISTEMEES: 156 naist aastaga voodisse, puhtad linad ja soe toit garanteeritud
16. september 2014, 15:08
Toiduliit: taastame Eesti toidu päeva!
11. september 2014, 14:31
Valitsus kinnitas toiduabi jagamise kava
5. september 2014, 07:00
Tartu Anne ringil elavad kassid ja kodutud

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee