Psühholoogia blogi

Psühholoogia blogi: esimest korda elus psühholoogi juurde 2. osa (2)

Tiina Kilkson, psühholoog, 4. oktoober 2014, 16:57
 PantherMedia / Scanpix
Kui kliendil on väga palju erinevaid probleeme, mille üle kurdab, siis võiks proovida erinevad probleemid viia ühiste nimetajate alla, sest siis tundub probleeme vähem.  Näiteks, kui klient kaebab unehäirete, söögiisu, kõrge vererõhu, jõuetuse, huvi puuduse üle, võib arvata, et tegu on depressiooniga. Vahel tuleb aga suur probleem jagada väiksemateks lahendatavateks ühikuteks, mis ei käi kliendile üle jõu.

Vältida tuleks teraapias ebarealistlikke soove, mida psühholoog ei suuda täita või mis ei olegi KKT  eesmärgiks. Oluline on teha kodutöö korralikult ära, mida terapeut annab, sest see kinnistab teraapias õpitu ja aitab kiiremini ja tulemuslikumalt õpitu kinnistada.

Samal teemal

Kui klient ei taha, ei viitsi kodutööd teha, siis terapeut peaks võtma aega ja arutada, miks klient ei soovi kodutööd teha ja motiveerima klienti ikka endaga edasi töötama ka teraapia vahelisel ajal. Kodutöö tegemisest, mis terapeut annab on kasu ja seda tuleb teha.

KKT tulemused on mõõdetavad, saavutatavad ja realistlikud, kui nad on õieti sõnastatud. Mida rohkem patsient aktiivselt kaasa töötab, seda rohkem kasu ta saab.

Terapeut võib uurida ka, kuidas klient siiani on oma probleemidega toime tulnud ja millised on kliendi tugevused. Sageli on probleemidega "toime tuldud" neid vältides, mis aga ei ole jätkusuutlik tegevuskava  (strateegia) ja sellist nõiaringi tulebki hakata koos terapeudiga lahti harutama.

Kõigil inimestel, kellel on mingeid psüühilisi probleeme (hingelisi probleeme) oleks kasulik minna psühholoogi või terapeudi jutule, sest koos leitakse toimivad lahendused, mis sobivad just sulle.

Terapeut teeb teraapiat. Teraapia viib muutustele. Igale probleemile leidub lahendus ja ükski neist pole ülejõukäiv. Oluline on, et klient oleks ise motiveeritud teraapias aktiivselt osalema ja et ta käiks teraapias järjest, ning teeks vajalikud kodutööd, mis tagavad kliendile häirest või halvast enesetundest, rahulolematusest paranemise.

KKT on väga efektiivne.  Näiteks,  ärevushäire ja depressiooni ravis, aga ka  paariteraapias.

Kui inimesel on parajasti kriis, siis võib terapeut kodutööd mitte anda, sest sellel ajal on vajalik tegeleda hetke probleemidega. Terapeuti tuleks usaldada ja talle ausalt kõik ära rääkida, sest siis on loota kõige paremaid tulemusi.

Pole vaja karta, psühholoog ei räägi kuuldu edasi, sest terapeudil on konfidentsiaalsuse nõue.

Teisel korral jätkatakse teemaga, mis eelmine kord pooleli jäi, antakse uus kodutöö, tehakse kokkuvõte ja psühholoog annab tagasisidet ehk kokkuvõtet kuidas kliendil siiani on läinud.

Lihtsaim viis teraapiaga alustamiseks on alustada praegustest suurematest probleemidest. Tööd tuleb teha just negatiivsete automaatmõtetega ja õpetada kliendil neid ära tundma ja vaidlustama.

Osad inimesed on aastaid pidevas stressis ja ei otsi abi ning isoleerivad ennast ühiskonnast ning on väga väsinud ja elust tüdinud. Neile soovitangi KKT, sellest olukorrast on võimali välja tulla.

Psühholoogi juures käimisest on kindlasti kasu ja selle aja peaks iga inimene endale leidma, sest iga inimene on väärt head enesetunnet ja rõõmsat meeleolu. Elukvaliteet tõuseb, kui inimene ei vaevle oma probleemidega. Sa oled väärt rahuldustpakkuvat elu.

2 KOMMENTAARI

m
Mart Palmas 22. oktoober 2014, 21:04
Kui on tõesti probleeme on, mine psühhiaatri juurde, ära häbene. Tema on spetsialist. Meie TÜ haridusega psühholoogi juures saad kergendust rahakotile, mitte hingele. Tase on tüüpilise soolapuhuja oma.
l
L 13. oktoober 2014, 20:31
SINA ARSTI PSÜHHOLOOG ON LITS!

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee