"MOVE Week" kutsub kaasa lööma üle Eesti korraldatavatel erinevatel spordi- ja liikumisüritustel. Üheskoos kogetud emotsioonist võib saada alguse pikem sõprus spordiharrastusega. (Kirsti Jahilo)

Käesoleval nädalal toimuvad kõikjal Euroopas rahvusvahelise liikumise nädala „MOVE Week" raames erinevad spordiüritused, mis peaksid tooma juurde uusi liikumisharrastajaid ning ärgitama inimesi pöörama rohkem tähelepanu oma sportlikele harjumustele.

Viimase Eurobaromeetri (2014) uuringu kohaselt tegeleb Eestis liikumisharrastusega regulaarselt 39% inimestest. Põhjamaades küündib see näitaja üle 60%. Ma pole ise seda uuringut lugenud, seepärast toetun minuni vahendatud infole.

Põhjamaadega võrreldes tundub vahe kolossaalselt suur. Vaadates aga erinevaid rahvaspordiüritusi, millest osavõtt eeldab üldjuhul mingisugustki eelnevat treenitust, peaks olema liikumisharrastuse trend pigem kasvav, kui kahanev. Peakõik spordiüritused löövad osalusrekordeid.

Ükskõik, millisele kergliiklusteele või metsarajale ka ei läheks, igalt poolt võib leida eest sportivaid inimesi. Kui astuda sisse mõnda sisehalli – näiteks Tallinna Spordihalli, kus toimuvad meie triatloniklubi iganädalased ÜKE (üldkehalise ettevalmistuse)-treeningud, on sageli seis selline, et riietuskappidega on kitsas käes. Areen on selgelt ülerahvastatud ning võidelda tuleb spordivahendite kasutusõiguse eest (kui seal on samaaegselt mitu treeninggruppi, kes soovivad kasutada harjutuste tegemiseks näiteks matte või topispalle, käib alati kombineerimine, kes millises järjekorras neid kasutab ja siis järgmistele edasi annab). Umbes sarnane pilt oli mõne aasta eest ka Audentese spordihallis. Regulaarselt harjutavaid ja treenivaid sportlasi on lihtsalt liiga palju.

Tegelikult on hoopis treenimisvõimalusi liialt vähe. Kommertsalustel tegutsevad spordiklubid on rahvast täis ning rühmatreeningutesse koha tagamiseks tuleb teha õige varajased broneeringud. Kooli võimlatest ma ei räägi – need on täis õhtupoolikutel korv- või võrkpalli mängivaid täiskasvanuid. Basseinidega on sama lugu –vaba rada leiab harva ja üldjuhul on vesi kindlatel päevadel ja kellaaegadel ujujatest paks.

Tegelikult teeb see rõõmu. Terves ja treenitud kehas püsib kergemini ka vaim värske ja reibas. Kuid võrreldes põhjamaadega on selliseid loodud sportimistingimusi siiski veel häbematult vähe. Väidan, et spordiharrastajate juurdekasvu tempo on oluliselt kiirem kui neid teenindada suutvate sise-spordirajatiste arv.

Hiljaaegu püstitatii mu kodumaja akna taha suur ja uhke pneumohall nelja täismõõtmetes korvpalliväljakuga. Pole ühtegi õhtut, mil selle parka poleks autodest triiki täis ning seest ei kostuks hasartset kisa. Selline hiigelkoloss täideti inimestega hoobilt.

Muidugi võib olla tegu ka sellega, et need, kes on arvanud sportimise oma elunormi hulka kuuluvaks, teevad seda suurema pühendumise ja õhinaga kui teised ning jõuavad igale poole. Ja kes ei spordi, ei hakka sellega tegelema ilmselt ka enne, kui perearsti viimase hoiatuse hirmus.
Sellesama "MOVE Week" raames soovitakse aastaks 2020 tuua täiendavad 100 miljonit inimest liikumisharrastuse juurde. "MOVE Week" Eesti koordinaatori Tiina Kiislari sõnul võib sellesama ühe nädala raames, mis lõppeb eesootava pühapäevaga, leida Eestistpea 150 erinevat registreeritud liikumisüritust. 150! Kas pole muljetavaldav?

Selle info põhjal tunduvad olevat kusagil suured käärid. Ühelt poolt on spordiüritusi ja seal osalejaid nagu murdu, kuid üldise statistika järgi siiski veel liiga vähe. "MOVE Week" raames korraldatavate Eesti üritustega saab tutvuda siin – veel pole hilja mõnel neist kaasa lüüa SIIT.

Kuidas kampaanianädal möödub, selgub lähinädalatel. Siis on taas huvitav statistikat uurida ning arvutada, kui suur protsent eestlastest selle raames end liigutamas käis.

Jaga artiklit

3 kommentaari

T
troll  /   21:37, 3. okt 2014
Paremaks on läinud, kuid harrastajaid on ikka vähe. Mingite hallide põhjal ei maksaks järeldusi teha. Selle saab täis miski 50 harrastajaga. Mis on 50 harrastajat 500 000 elaniku seast? Teisalt need vähesed on muidugi eriti innukad.
N
noh  /   12:57, 3. okt 2014
ma sellesse põhjamaade protsenti väga ei usuks, sealsete riikide tavalist linnapiltigi vaadates... Usun, et Eestis on asjad päris hästi ja aina paremaks lähevad.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis