Eesti uudised

Terviseamet: Ebola asemel peaksime kartma hoopis grippi 

Katrin Helend-Aaviku, 3. oktoober 2014 07:00
KAITSERIIETUS: Ebolasse surnud aafriklase transportimiseks valmistuvad tervisekaitsetöötajad riietumas kaitseülikondadesse.Foto: Reuters / Scanpix
"Me kardame seda, mida ei ole, ja suhtume üleolevalt sellesse, mis päriselt meid ja meie lähedasi ohustab," ütleb terviseameti avalike suhete juht, pidades silmas Ebola viirusest põhjustatud hirmu, samal ajal kui gripp võtab igal aastal kümmekonna eestimaalase elu.

Aafrika riikides Guineas, Libeerias, Sierra Leones ja Nigeerias kiiresti leviv surmaviirus külvab paanikat mujalgi maailmas.

Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri ütleb, et terviseamet on omalt poolt teinud kõik juhuks, kui Ebola peaks Eestisse jõudma: septembris saadeti perearstidele juhend viiruse äratundmiseks ja edasiseks tegutsemiseks, eelmisel nädalal korraldati infopäev lennujaama töötajatele.

Paanikaks pole põhjust

Saluri ei alahinda surmaviirust, aga tema sõnul on Ebola levik Eestisse siiski vähetõenäoline.

Samal teemal

"Üks põhjus on see, et Aafrikas ei ole tervishoiusüsteemi ja viiruste kiiret levikut soodustavad sealsed kultuurilised eripärad, nagu näiteks matusekombestik, mille käigus surnuid pestakse ja nendega lähedalt kokku puututakse," selgitab Saluri.

Ta lisab, et ka sealsed müüdid, justkui oleks Ebola valgete inimeste sissetoodud haigus, raskendab viirusele piiripanekut, sest elanikud keelduvad meditsiinilisest abist.

Kuigi üks Ebola juhtum avastati hiljuti ka Ameerikas, ei anna see Saluri sõnul vähemalt esialgu põhjust suuremaks kartuseks, et viirus nüüd seal vohama hakkaks, sest vastupidi gripile ei levi Ebola õhu kaudu, vaid nakatunud inimeste vere või muude kehavedelike kaudu.

"Tõsisemaks arupidamiseks oleks põhjust, kui selle ühe haigestunu kaudu leviks viirus edasi ka neile, kellega nakatunul lähedast kokkupuudet ei ole. Niikaua, kui sellist infot pole, me paanikaks põhjust ei näe," hajutab terviseameti esindaja inimeste hirmu.

Sootuks reaalsemalt ohustavad Eestit HIV ja gripp. Viimane nõudis eelmisel aastal kuue haigla andmete järgi 21 inimese elu. Saluri nendib, et inimesi hirmutab ikka rohkem kõik see, mis on uus ja tundmatu, samas kui meid iga päev varitseva tegeliku ohu ees suletakse silmad.

Reisikeelde riikidesse, kus Ebola möllab, välja kuulutatud ei ole. Saluri sõnul tehakse seda vaid väga erandlikel juhtudel, kui on tõsine pandeemia.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Martin Kadai ütleb, et võimaliku ohu ennetamiseks ollakse valmistunud:

"Ebola kahtluse või kinnitatud juhtumi ilmnemisel suunatakse patsient kohe parima nakkushaiguste võimekusega haiglatesse: kas Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliinikusse või Tartu ülikooli kliinikumi nakkusosakonda," ütleb Kadai, et haiglate esindajatega on kohtutud ning tegevus läbi arutatud.

Ühtlasi on mõlemas eelnimetatud haiglas üle vaadatud isikukaitsevahendite sortiment ning varu täiendatud. "Kõige olulisem on see, et me sissetoodud haigusjuhtu maha ei magaks," rõhutab nõunik.

Riik on valmis

"Oluline on, et kui patsient pöördub sümptomitega (kõrge palavikuga) arsti poole või helistab häirekeskusesse, siis uuritakse, kas ta on viibinud viimase 21 päeva jooksul riskipiirkonnas kolmes Lääne-Aafrika riigis," räägib Kadai, et sellisel juhul viiakse patsient kohe kiirabiga haiglasse ja isoleeritakse.

Selgitatakse välja inimesed, kellega ta on kokku puutunud, võetakse analüüsid ja saadetakse need terviseametisse, kes korraldab laboratoorsed uuringud. Loomulikult on selle käigus vaja jälgida ka nakkuse ennetus- ja ohutusabinõusid.

Vajalikud juhtnöörid said terviseameti teabepäeval ka lennujaama töötajad. Lennujaamast selgitatakse, et kui väliste tunnuste põhjal tekib Ebola viirusesse nakatumise kahtlus, tuleb neil inimene kohe isoleerida ja kutsuda kiirabi. Infot haigusnähtudega reisija kohta võib saada ka juba enne lennuki maandumist kaptenilt.

Ebola ei nakka basseinis ujudes või raha puudutades

Haigus levib otsesel kokkupuutel viirusega nakatunud elus või surnud inimeste vere või muude kehavedelikega (sülg, uriin, okse, sperma).

Viiruse võib saada ka otsesel kokkupuutel nakatunud elus või surnud metsloomadega (nt ahvid, antiloobid, nahkhiired).

Viirus ei kandu üle avalikes kohtades juhusliku kontakti kaudu inimestega, kes ei näi olevat haiged. Viirusega ei nakatuta raha puudutades, toidukaupu ostes või basseinis ujudes.

Kaks kuni kakskümmend üks päeva pärast nakatumist võivad äkki tekkida haigusnähud: palavik, lihasevalu, nõrkus, pea- ja kurguvalu. Haiguse järgmises etapis esinevad oksendamine, kõhulahtisus, nahalööve ning maksa ja neerude talitlushäire. Inimene on nakkusohtlik alles alates haigusnähtude ilmumisest.

Praegu ei ole Ebola viirushaiguse vastu vaktsiini ega ka tõendatult toimivat ravi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee