Eesti uudised

Eesti vangid välismaal ja välisvangid Eestis (22)

Mattias Tammet, 2. oktoober 2014 07:00
Piirid on lahti ühtmoodi viisakatele inimestele ja pättidele. Balanss on veidi selle suunas kaldus, et Eesti kodanikud käivad rohkem välismaal kurja tegemas kui välisriikide kodanikud Eestis.

Eelmise nädala seisuga istub Eesti vanglates üle 220 välismaa kodaniku, samas kui aasta alguse andmetel on Eestist pärit inimesi välismaa vanglates üle 270. Seejuures on viimane number kardetavasti pigem alahinnatud, sest kõigist välismaal kinni olevatest Eesti inimestest Eesti riigil andmeid ei ole.

Samal teemal

Möödunud kolmapäeval mõistis Harju maakohus kolmeks aastaks ja neljaks kuuks vangi nigeerlase Moses Uluata Tite. Tite mõisteti kokkuleppemenetlusega süüdi selles, et kihutas kuritööle kaks noort Eesti naist, kes tabati aasta eest katselt Peruust suurt kogust kokaiini välja smugeldada. Naised: 19aastane Anneli Kolk ja 22aastane Anne-Maarja Gross vedasid käsipagasis lennujaama peaaegu kuus kilo kokaiini. Endi sõnul paluti neil Peruust kaasa tuua hoopis kulda. Nad mõisteti vangi kaheksaks aastaks ja kaheksaks kuuks.

Narkokuriteod tunduvadki olevat üks Eestist pärit inimeste lemmiktegevusi välismaal. Peruu on Eestist pärit narkomuulade eriti magus sihtpunkt. 2009. aastal arreteeriti Peruu pealinnas Limas Eestist pärit Dmitri Vakulin, kellel oli kaasas üle seitsme ja poole kilo kokaiini. 2010. aastal võeti Limas kinni keegi eestlane Viljar S, kes olevat hakkama saanud poolteise kilo kokaiini neelamisega.

Statistika on ebaselge

Kui palju Eesti kodanikke või Eestist pärit inimesi välismaal täpselt vangis on, ei ole teada. Välisministeeriumini jõuavad teated Eesti kodanike kinnipidamisest välismaal enamasti vaid juhul, kui Eesti kodanik on soovinud, et Eestit sellest teavitatakse, selgitab välisministeeriumi pressiesindaja Helena Nõmmik. Kellelgi ühtegi kohustust enda kinnipidamisest teada anda ei ole.

2013. aastal osutasid Eesti konsulid konsulaarabi kinnipeetud isikutele 160 juhul. Selle aasta üheksa kuu jooksul on konsulilt abi palunud 126 isikut. See statistika on koostatud aasta alguse seisuga neist, kelle kohta välisministeeriumil on andmeid.

Välismaalt pärit vange, keda hoitakse Eestis, on teada palju täpsemalt. 22. septembri seisuga oli justiitsministeeriumi andmetel Eesti vanglates 2959 kinnimõistetut, neist 2367 süüdimõistetut. Ülejäänud 592 inimest olid vahistatud. Välismaa kodanikke istub Eestis trellide taga, nagu loo algulgi nimetatud, 220.

Eriti tõsine hammasrattasmugeldamine

2005. aastal sai politsei jälile, et Iisraeli kodanikud plaanivad Eesti kaudu korraldada suuremahulist

uimastivedu. Koostöös K-komandoga korraldatud operatsioonil vahistati kahes kohas samal ajal viis meest, kusjuures üks neist püüdis teise korruse aknast põgeneda ja saadi napilt enne alla hüppamist kinni, kirjutas Eesti Ekspress. Operatsioonil viidi ühtlasi kaasa 772 kilo kaaluv, poolteisemeetrise läbimõõduga metallist hammasratas, mis oli Eestisse tellitud justkui varuosana. Hammasratta seest leiti üle 40 kilo ülipuhast kokaiini, mille hind tänaval olnuks toonaste hinnangute järgi saja miljoni krooni ringis ehk üle kuue miljoni euro.

Praegu on neist ainsana Eesti vangis veel Meir Shushan, kelle karistus lõppeb 2020. aastal. Teised kaks süüdimõistetut kannavad karistust Iisraelis. Neljas kahtlusalune, Moshe Moris Benyamin, sai eeluurimise ajal vanglas insuldi ja pääses seejärel vabadusse. Sugulased viisid Benyamini Iisraeli. Nüüdseks on Benyamin riigiprokuratuurile teadaolevalt surnud. Viienda vahistatud mehe Sergei puutumus antud kuriteoga ei leidnud tõendamist.

Tuneeslane tappis oma Eesti naise

Mullu juunis kutsus Lasnamäel koos naisega elanud Tuneesia kodanik Mohamed Helmi Jebnouni iseendale politsei. Kohapeal selgus, et Jebnouni on oma naist kõigepealt kägistanud ja seejärel ta kööginoaga tapnud. Selle aasta märtsis mõistis Harju maakohus Jebnouni süüdi naise mõrvas ning määras talle karistuseks 15 aastat vangistust. Tuneeslase kaitsja kaebas otsuse edasi kõigepealt Tallinna ringkonna-

kohtusse ning seejärel riigikohtusse, paludes mõrva asemel mehele süüdistust tapmise eest, mille eest on ette nähtud kergemad karistused. Kumbki kohtuaste ei võtnud kaebust arutlusele.

Üle jäänud vangistus tuleb kanda kodumaal

Paljudest riikidest pärit kodanike süüdimõistmisel Eestis otsustab kohus nad peale muude karistuste ühtlasi Eestist välja saata. Sel juhul kannavad nad karistusest üle jäänud aja oma koduriigis.

Nii mõisteti näiteks sel aastal seoses ligi viie kilo marihuaana Eestisse smugeldamise katsega vangi lausa kolm välisriigi kodanikku, kirjutab ERRi uudisteportaal. Gambia kodanik Bakary Danso Camara läks vangi kolmeks aastaks ja kuueks kuuks, Portugali kodanik Arnaldo Filipe Brito de Azevedo samuti kolmeks aastaks ja kuueks kuuks ning Hispaania kodanik Christian Fernandez Ribero lausa 11 aastaks.

Kõigile määrati lisakaristusena riigist väljasaatmine.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee