Kommentaar

Riina Solman | Siltidest joomise vastu võitlemiseks ei piisa (10)

Riina Solman, Tallinna linnavolikogu liige, IRL, 1. oktoober 2014, 17:48
Foto: ALDO LUUD
Alkoholitarbimisega ikka ja jälle Euroopa esiotsa jõudev Eesti võiks juua poole vähem, soovitavad ametnikud sihtasutusest Terve Eesti.

Nõustun nende seatud eesmärgiga 100% ja kui see oleks minu võimuses, siis vähendaksin eestlaste alkoholi tarbimise harjumused miinimumini. Alkoholitööstustel, riigil maksulaekumistega seoses ja paraku paljudel tarbijatelgi on teised huvid.

Samal teemal

Eestlaste jätkusuutlikkusele mõeldes jääb üle ainult loota, et suudame ehk siiski ühiskonnana võtta suuna liigtarbimise vähendamisele. Alkoholi suhtes kriitilise mõtlemise ja sellise alkoholikultuuri tekkimine, mis purjus olemist ja pildituks joomist ei toeta, peaks saama samuti üheks eestlaste püüdlustest.

Puudus dialoog

Arvan, et alkoholisiltide ülespanijatel Kadriorgu ja Toompeale puudus Terve Eesti SAga enne sildistamise kampaania alustamist dialoog, mida võinuks intellektuaalse harjutusena kampaania kvaliteedi vaimukamaks õnnestumiseks ju korraldada. Veelgi enam, arvan, et sildistamise kampaania korraldajatel puudub üleüldse dialoog ühiskonnaga. Nende tegevuse tulem on ju otse vastupidine.

Lugejatele, kes ei ole alkoholisiltide väljailmumise tagamaadega väga kursis, tasub saamislugu ära rääkida, et oleks selge sildikampaania korraldajate kahepaikne lähenemine – ühe käega toetati omal ajal riigikogus korrakaitseseadust, mis lubab alkoholi avalikus kohas tarbimise, ja teise käega tehakse nüüd selle üle nalja. Sildistatakse aga pahatahtlikult riigijuhte, pilgatakse ja õelutsetakse nende kulul poliitilistel kaalutlustel.

Nagu öeldud, sai asi alguse 2011. aastal vastu võetud korrakaitseseadusest. Avaliku alkoholi tarvitamise seisukohalt tõusis küsimus taas päevakorda seoses korrakaitseseaduse muutmisega, mida tehti käesoleva aasta alguses. Nüüd avastas Keskerakond, et seal on sees alkoholi avalikku tarbimist lubav punkt, mille poolt nad juba 2011. aastal olid hääletanud.

Kui muudatust tänavu hääletati, jätsid keskerakondlased hääletamata. Ainult Mihhail Stalnuhhin oli vastu. Tegelikult anti luba avalikult alkoholi tarbida juba 2011. aastal vastu võetud korrakaitseseadusega, mille hääletusel ei olnud terves saalis vastu keegi.

Olen nii Tallinna volikogu liikmena kui pereemana taunival seisukohal korrakaitseseaduses jõustunud avalikus ruumis alkoholi tarbimise punkti suhtes, kuid linnakodanike raha kasutamine riigivõimu narrimiseks primitiivsete alkoholipudelite ja klaasidega väärib samuti täielikku hukkamõistu.

Keskerakonna soov oli sildistamise kampaaniaga inimestele „puust ja punaselt" näidata, et näete, kui paha on riigivõim, lubab avalikus kohas alkoholi tarbida. Meie, linnaisad, lubame avalikult alkoholi tarbida aga ainult Toompeal, kus asub parlament, ja Kadriorus, kus elab seaduse legitimeerinud president.

Tavaline vastus: raha ei ole

Peale kõige muu on alkoholi tarbimist lubavate siltide paigutamine Tallinna maksumaksja raha mõttetu raiskamine. Siltide kujundamine, valmistamine ja paigaldamine läks linnale maksumaksjate rahast maksma 5640 eurot, vastas minu arupärimisele linnapea Edgar Savisaar.

Täpselt samal ajal, kui linnavalitsus riputas üles alkoholi soosivaid silte, hääletas linnavolikogu Keskfraktsioon maha aga Tallinna Kullerkupu lasteaia ümber olevate ohtlike aukude parandamise ettepaneku. Siltide jaoks leiti linnapea korraldusega raha, anti allapoole käsud ja pandi poliitiliste vastaste mahategemiseks tööle oma alluvad. Samal ajal on tegemata linlaste jaoks tähtsad ja mitte eriti kallid tööd, mille jaoks lihtsalt väidetakse, et raha ei ole.

Kullerkupu lasteaia näide pole ainuke. Me kõik teame Tallinna lasteaedade materiaalset viletsat olukorda väga hästi. Lisaks ootavad paljud tallinlased oma korrusmajade ees olevate aukude lappimist ja teede korrashoidu juba aastaid. Minu postkastis on meil kodanikult, kes kolm aastat on tulutult palunud oma Mustamäe majaesiseid asfaldiauke lappida. Vastused, mis ta linnalt saab, kuuluvad pealinna propagandamasina kullafondi – häma, eita, naljatle. Peaasi – ausalt ei vasta.

Veel üks stiilinäide, milleks raha „ei ole". Kadrioru selts on pikki aastaid pakkunud linnale lahendusi kohalik raskesti mõistetav liiklusolukord parandada lisaliiklusmärkidega. Linn väidab pidevalt vastu, et ka selle jaoks lihtsalt raha pole.

Siltidest ei võida keegi

Rääkides veel "naljaviskamisest" riigivõimu üle – minu hinnangul on linnavalitsus oma kampaaniaga õnnetuseks naeruvääristanud mitte ainult riigijuhte, vaid ka Kadrioru ja kogu Tallinna eestimeelseid elanikke. Kellele ikka meeldib, kui tema koduvärava ette või ligidusse paigaldatakse primitiivsed sildid, mis kutsuvad inimesi alkoholi tarbimisele.

Naeruvääristamine, mõnitamine ja pilkamine, oma osaluse eitamine, on agressiivse naaberriigi propagandamasina üks tavapärasemaid meetodeid. On taunitav, et linnavalitsus selle asemel, et täita enda kohustusi ja tagada turvaline linnaruum, tegeleb kõrvaliste asjadega. Kui alkoholi tarbimise keeld võib tarbimist vähendada, siis joomist lubavatest siltidest ei tõuse kasu kellelegi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee