Eesti uudised

Õppus jäi ära: tuletõrje ei riskinud tuulega Naissaarele minna (16)

Küllike Rooväli, 1. oktoober 2014, 07:00
PETLIK VAIKUS: Kui Naissaare sadamas kai ääres on meri vaikne, siis sadamast väljudes on kahemeetrine laine üsnagi tavaline nähtus. Foto: Küllike Rooväli
Dirigent Tõnu Kaljuste: oleksin võinud ise päästjad saarele viia!

Eile Naissaarel toimuma pidanud ühisõppuse väliosa jäeti ära, kuna üle kahe meetri kõrgused lained ei võimaldanud päästeametil paatidega tehnikat ja inimesi saarele viia.

Mitu kuud ette kavandatud, kümneid inimesi ning hulka päästetehnikat hõlmama pidanud õppus "Nargen" jäi vaid koordineerijate tubaseks treeninguks, sest merel olid lained 2–2,5 meetri kõrgused.

Seetõttu otsustati ära jätta nii tuletõrjujate, demineerijate kui vabatahtliku reservpäästeüksuse sõit saarele ja sealsed "kustutustööd."

Ära jäi ka PPA Lennusalga päästekopteri lend saarele veekotiga tuld kustutama, sest üks kopteritest läks rikki ja teise otsustas merevalvekeskus hoolduseni jäänud väheste lennutundide tõttu tegelike päästejuhtumite tarvis reservi jätta.

Riskida polnud mõtet

Miks siis päästjad saarele ei jõudnud?

"Tuule kiirus oli natuke liiga suur, inimeste ja tehnikaga riskida polnud mõtet," vastab päästeameti pressiesindaja Indrek Hirs.

"Staabiõppus koos kõigi osapoolte kaasamisega toimus täies mahus ning õnnestus täielikult," viitab ta, et õppuse juhid, eri ametkondade ning kohaliku omavalitsuse esindajad kogunesid Raua tänavale päästeameti peamajja olukorda paberil läbi mängima.

Küsimusele, mis saab, kui oleks vaja saarel reaalselt tuld kustutada, vastab Hirs naerusui, et siis on olukord hoopis teine:

"Reaalse sündmuse korral oleks saarele reageerimiseks kindlasti leitud vahendid, õppus pole õnneks reaalne sündmus."

Tegelikkus on veidi keerulisem. Nimelt on päästeametil vaid 4–5meetrised kõva põhjaga kummipaadid, mis võivad olla kuni kahe kuivülikondades inimese veoks küll merekindlad, kuid ei mahuta vajalikku tehnikat ega suurt hulka inimesi.

Pealegi on neil C-klassi merekindlus, mis keelab neid kasutada kõrgemas kui kahemeetrises laines.

Päästjate suurim, metallist kerega paat on küll mõni meeter pikem, kuid ei ole nii merekindel. Paadid on ostetud arvestusega, et päästjate tööala on paarisaja meetri piires rannikul, mitte avamerel.

Laevad ei saa sadamasse

Politseil on Tallinna lahel teenistuses küll veidi suuremad, kuid samuti lahtised kummipontoonidega kaatrid. Politsei ja piirivalve suuremad laevad ligi 2,5 meetrit sügavasse Naissaare sadamasse ei mahu. Ainsa alusena mahub sadamasse kaater Merelõvi, mille dekil pole aga ruumi tehnikale.

Õppuse stsenaariumi järgi pidi juhuslikust sädemest süttima mets ja vanad miinilaod, kus hakkavad toimuma plahvatused ning mandrilt kutsutakse appi päästjad ja demineerijad. Saare vabatahtlike tuletõrjujate ülesanne oli inimeste evakueerimine.

Naissaare vabatahtlike tuletõrjujate tegevust juhtiv Karl Lindström ütles Õhtulehele, et saareelanikud olid punkt kell 10 oma varustusega (viiekuupmeetrine tsisternhaagis, paar pumpa ja kaks kilomeetrit voolikuid) õppuseks valmis, aga kohale ei jõudnud kedagi peale selle rühma, kes pidi saarel tulekahju imiteerivad tossupommid süütama.

Puhkemaja pidava Lindströmi sõnul on Naissaarel suvel kuni tosin ja talvel kolm-neli püsielanikku, kes kõik on saanud kustutamisest teadmisi, kui kahtlemata olnuks hea koos proffidega harjutada.

"Saar on äärmiselt tuleohtlik, siin pole üle 60 aasta metsa raiutud, sest nõukogude sõjavägi peitis metsaga miiniladusid," selgitab Lindström.

"Metsas pole ka sihte ja kui mõnest hooletust lõkkest ladvatuli valla pääseb, ei jää meil üle muud, kui inimesed evakueerida."

Naissaare elaniku Andruse sõnul on saar nagu viitsütikuga pomm.

"Suvel on tavaline, et saarel on korraga paarsada inimest, jaanipäeval ja Nargen Opera sündmuste ajal koguni 600 kanti. Lõket tehakse tihti seal, kus juhtub," kardab Andrus, et saar põleb ühel päeval lihtsalt maha.

"Jutt õppuse ärajätmisest ilma tõttu tunduks anekdootlik, kui see poleks igale saareelanikule traagiline," lausub Andrus.

"Vanasti öeldi, et raske õppusel, kerge lahingus. Kui aga isegi õppusel, kus pole reaalsest hädaolukorrast tulenevat pinget, ei suudeta saarele minna, siis kuidas need inimesed veel tegeliku häire korral käituvad?"

Mis puutub aga ärajäänud suurõppusesse, siis sel olid ka oma head küljed – nimelt jagati ürituseks tellitud valgetes karpides toiduportsud ära tööl olevate pealinna päästjate vahel ja kõik said kõhu guljašši täis.

Kaljuste käib saarel iga ilmaga

Kahe-kolmemeetrised lained on Naissaare rahvale küllalt sageli igapäevane kodutee. "265 päeva aastas on avamerel umbes kahemeetrised lained," räägib kohalik Andrus. Sama kinnitab ka Nargen Opera peremees ja dirigent Tõnu Kaljuste, kes ütleb, et käis just oma kaatriga Da Capo saarele edasi-tagasi otsa.

"Mul on selline artistide vedamiseks sobiv paat, millega ma saan iga ilmaga edasi-tagasi," räägib Kaljuste.

"Ma ei oska teie küsimuse peale öelda, kas tuletõrje oleks saarele saanud, sest ma pole selle ala spetsialist, aga kui te nii ütlete, et nad ei saanud, siis loomulikult ma oleksin saanud nad ju kaasa võtta!" lubab Kaljuste ka tulevikus abi pakkuda, kui päästjate oma võimalused kohale jõuda ei lase.

Dirigendi sõnul on ka tema koos teiste kohalikega Naissaare pumpadega tutvust teinud ning tõttab vajadusel appi tuld tõrjuma.

Samal teemal

10. oktoober 2014, 09:19
Demineerijad tegid eile kahjutuks kaheksa lõhkekeha

16 KOMMENTAARI

t
To mina 2. oktoober 2014, 23:11
Kõik pole sinusugused lollid, et peaks oma pea tulle pistma ilma reaalse vajaduseta, kus kellegi elu tõesti ohus oleks.
t
Tere tulemast v~imlemise ringi... 2. oktoober 2014, 05:24
Kui eesti päästeteenistuse paadid pole võimelised sellise väikese, merel normaalse laietamisega kohapealt isegi harjutama minema peab lihtsalt endamisi arutama: eks mõni merehaige erakonnajuht oli ju kaasa trügimas. Paberil harjutamine ei tee seda, et päriselt seda kaa oskad teha.
Loe kõiki (16)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee