Avasta Eestimaad

Avasta Eestimaad: Läänemaal laulavad nii rändlinnud kui rannaliivad 

Marko Kaldur, 29. september 2014, 18:15
 Marko Kaldur
Iga-aastaselt külastavad sealseid alasid miljonid rändlinnud, ent ruumi jagub piisavalt ka looduspuhkust ihalevatele inimestele.

Lühikeseks perioodiks igal sügisel ning kevadel muutub Läänemaa tõeliselt lärmakaks kandiks.

Samal teemal

Lindude rändeajal ületavad tuhanded parved oma teel põhjast lõunasse või vastupidi Läänemaa rannajoont.

Euroopa üks hinnatumaid linnuvaatluspiirkondasid Matsalu rahvuspark pakub ülelendavate lindude jälgimiseks erinevaid võimalusi. Arvukad vaatlustornid Matsalu lahe kallastel, linnuvaatlusretked kogenud giidide juhendamisel, harivad väljapanekud ja seminarid Matsalu Looduskeskuses - sobiva ajaviite leiavad nii algajad linnuvaatlejad kui kogenud ornitoloogid.

Nõva pikkadel liivarandadel võib tuulise ilmaga kuulda harukordset häält - liivaluidete laulu. Tuules liikuvate liivaterakeste hõõrdumisest tekkivat heli pidasid rannakalurid minevikus näkilauluks ning mõnigi laevaõnnetus võis olla juhtunud just selle legendi tõttu.

Palju suurem oli aga katastroof, mis räsis aastamiljoneid tagasi Läänemere eelkäijat. Meteoriiditabamuse tulemusel tekkis merepõhja Neugrundi kraater. Kokkupõrke käigus sulanud ja kraatrist välja paiskunud sulanud kivimeid - bretšasid - võib hoolikalt otsides leida tänapäeval nii Nõva randadel kui Osmussaarele kaldajoonel.  

Maalilise Osmussaare rannal vedeleb lisaks bretšadele hulgaliselt kahjutuks muudetud mürsukestasid. Nõukogude ajal oli viikingite peajumala Odini hauakohaks peetav Osmussaar (Odensholm) üks olulisemaid tugipunkte Läänemerel. Sinna rajati mitmeid suurtükipatareisid, mille hüljatud katakombidesse praegugi julgemad laskuda saavad.

Rahu ning vaikuse otsijaile on see väike avamere maalapike aga ideaalne pelgupaik - kui välja arvata saarel ringi liikuvad lambakarjad, võib Osmussaarel päevi või suisa nädalaid täielikus üksinduses veeta.  

Läänemaa rannad on ajalooliseks elupaigaks rannarootslastele. Juba keskajast saati asustasid Rootsi aladelt Eestisse kolinud rannarootslased Nõvast kuni Noarootsini jäävaid rannakülasid. Kuigi enamik rannarootslastest põgenesid 1944. aastal tagasi Rootsi, jäid neid meenutama rootsipärane arhitektuur ning topeltkohanimed: näiteks Dirhami/Derhamn, Riguldi/Rickul, Pürksi/Birkas jne.

Vormsi saargi oli rannarootslaste elupaigaks. Vormsi Olavi kiriku naabruses surnuaial asub maailma suurim rõngasristide kogu. Säilinud ristidest vanimad pärinevad 18. sajandi algusest, ent kasutama hakati taolisi omapäraseid hauatähiseid seal juba mitu sajandit varem.

Talveperioodil ei pea Vormsile pääsuks praamijärjekorras ootama. Sõltuvalt merejää paksusest avatakse jäätee mandri ja Vormsi vahel. Samasugused sõiduvõimalused üle jää avanevad ka Noarootsist Haapsallu suundujaile, pakaselisematel talvedel rajatakse Euroopa pikim jäätee Haapsalust Hiiumaale ning vahel harva Virtsust Muhumaalegi.

Haapsalu piiskopilinnuse ristimiskabeli aknal nägi augustikuu täiskuuöödel kummitamas Valget Daami, kellele pühendati samal ajal arvukalt vabaüritusi ja etendusi. 

Teisele kuulsale Haapsalu daamile - paljude Astrid Lindgreni raamatute illustreerijale Ilon Wiklandile - on Haapsalus pühendatud Iloni Imedemaa. Seal saavad lapsed veeta päeva meisterdades, mängides ning tutvuda kuulsate raamatutegelastega.

Asukohad:

Matsalu looduskeskus: 58.714772,23.815709

Nõva rand: 59.222076,23.602581

Osmussaar: 59.288902,23.401437

Noarootsi: 59.0283,23.409162

Dirhami: 59.209444,23.497766

Vormsi Olavi kirik: 58.999373,23.233016

Saxby tuletorn: 59.027532,23.117316

Haapsalu piiskopilinnus: 58.947468,23.538771

Rohkem ideid, pilte ja kirjeldusi kodumaiste reisisihtide kohta leiab Facebookist www.facebook.com/avastaeesti Avasta Eesti lehelt kodulehelt. 

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee