Maailm

Ränk süüdistus: Libeeria professor peab Ebola viirust USA biorelvaks (16)

Aadu Hiietamm, 29. september 2014 07:00
ÜLIOHTLIK HAIGUS: Meedikud kandmas Libeeria pealinna lähedal Ebolasse surnud kohalikku elanikku. Aafrikas levib järjest laiemalt vandenõuteooria, mis peab Ebolat biorelvaks.Foto: EPA
Mida rohkem inimesi Lääne-Aafrikas Ebola viiruse tekitatud haigusesse sureb, seda jõulisemalt levivad vandenõuteooriad. Libeeria suurim päevaleht Liberian Daily Observer kirjutas juba esileheküljel, et Ebola on USA kaitseministeeriumi tellimusel sündinud biorelv, mida nüüd katsetatakse Lääne-Aafrikas.

Lääne-Aafrikas üha kiiremini laienev Ebola epideemia on alates märtsist ametlikel andmetel nõudnud juba üle 3100 ohvri. Nakatunuid on üle 6600. Tegelikud arvud võivad olla mitu korda suuremad. Kui haiguse levikule ei suudeta piiri panna, võib rahvusvaheliste tervishoiuekspertide andmetel jaanuariks olla juba 1,5 miljonit haigestunut.

Enim on ohvreid Libeerias, kus Ebolasse on surnud ligemale 1900 inimest. Et haiguse levikut ei suudeta kuidagi tõkestada, saavad seal üha rohkem sõna vandenõuteoreetikud või lihtsalt šarlatanid.

Libeeria suurim päevaleht Liberian Daily Observer üllatas esilehel kirjutisega, milles Ebola kuulutati USA kaitseministeeriumi tellimusel sündinud bioloogiliseks relvaks, mida katsetatakse Lääne-Aafrikas.

Kirjutise autor on Libeeria päritolu professor Cyril Broderick, kes töötab praegu Ameerika Ühendriikides Delaware ülikoolis.

Samal teemal

Pöördumine ÜRO poole

Broderick toetub tuntud vandenõuteoreetikule Leonard Horowitzile, kes usub, et USAs tegutsevad laborid, kus töötatakse välja biorelvi. Üks neist on surmav Ebola viirus. Selle katsetamine Lääne-Aafrikas toimuvat aga Prantsusmaa, Suurbritannia ja Kanada võimude teadmisel.

Horowitzi ja Broderickiga sama meelt on rühm Aafrika teadlasi, kes pöördusid ÜRO ja Aafrika Liidu poole üleskutsega moodustada rahvusvaheline komisjon Ebola ja ka aidsi algse päritolu väljaselgitamiseks. Nemad usuvad samuti, et Ebola ja aids on toodud siia maailma tegelikult tahtlikult. Nad seavad kahtluse alla senise väite, et Ebola kandus inimestele loomadelt. "Kuidas on võimalik, et inimesed ja loomad elasid sadu tuhandeid aastaid koos ilma Ebolata?" küsivad Pariisis töötavad Togo matemaatik Kossivi Adjamagbo ja kirurg Guy Alovor ning Šveitsis töötav Kongo politoloog Mutombo Kanyana.

Need on rängad süüdistused, mida seni ei ole keegi suutnud usutavalt tõestada, küll aga teeb niisuguse vandenõuteooria levitamine võitluse Ebolaga veelgi raskemaks, sest aafriklased on niigi umbusklikud ning kipuvad arstide asemel uskuma kõikvõimalikke posijaid ja šarlatane.

Paljud lääneaafriklased peavad Ebolat kurjaks nõiduseks, mille on toonud sinna välismaalased. Nad ei usalda moodsat meditsiini ja pöörduvad abi saamiseks pigem posijate poole. Välismaalt appi tulnud arste loobitakse tihti kividega ja ähvardatakse nugadega. Agentuuri Reuters teatel lõhkusid Guineas ühe küla elanikud silla, et takistada meedikute saabumist.

Libeeria pealinnas Monrovias ründas kaigastega relvastatud rahvahulk karantiinikeskust ja analoogilisi juhtumeid on tulnud ette mujalgi.

Kui Libeeria päritolu professor nimetas Ebolat otsesõnu USA biorelvaks, siis tegelikult püüavad USA võimud lääneaafriklasi nende suures hädas aidata.

USA president Barack Obama kutsus 17. septembril telepöördumises kogu maailma üles tegutsema Lääne-Aafrikas möllava Ebola vastu enne, kui sellesse nakatuvad juba sajad tuhanded.

Valge Maja teatel saadetakse Lääne-Aafrikasse Ebola puhangu piiramiseks 3000 sõjaväelast ning seal algatatakse ühtlasi uus tervishoiu ja hügieeni väljaõppeprogramm. Sõjaväelaste peamine ülesanne on kiirendada varustuse ja inimeste liikumist. USA valitsus on seni kulutanud Ebola puhangu piiramiseks vähemalt 100 miljonit dollarit ning on valmis vajadusel eraldama veel kuni 400 miljonit dollarit, vahendab Bild Online.

ÜRO hinnangul kulub Lääne-Aafrikas Ebola epideemia likvideerimiseks ümmarguselt miljard dollarit. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) teatas reedel, et annab Ebola vastu võitlemiseks 130 miljonit dollarit.

Eestilt 100 000 eurot

Oma panuse võitluseks Ebolaga on andnud ka Eesti. Välisministeerium teatas eile, et on toetanud tänavu ÜRO Ebola tõrje fondi 40 000 euroga. Samuti on toetanud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tegevust 60 000 euroga, et tõkestada Ebola edasist levikut eriti Guineas, Libeerias ja Sierra Leones, kus olukord on kõige tõsisem.

Ebola diagnoositi esimest korda 1976. aastal Zaire’is (praegune Kongo Demokraatlik Vabariik) ja Sudaanis. Väidetavalt said inimesed nakkuse loomadelt. Seni ei ole suudetud haiguse vastu välja töötada vaktsiini ning Ebola ei allu ravile. Olenevalt viiruse tüvest sureb haigestunutest 25–90%. Haigus levib otsekontaktis vere, väljaheidete ja higi kaudu, aga ka sugulisel teel.

Ebola viiruse peiteaeg kestab kaks kuni 21 päeva ning haiguse esimesed sümptomid – kõrge palavik, nõrkus ja peavalu – on omased ka malaariale, mida esineb seal regioonis sagedasti. Seetõttu on Ebolat raske ära tunda. Alles siis, kui haige hakkab verd oksendama või algavad verejooks ninast, kõrvadest ja silmadest, saab üheselt öelda, et nakatanu põeb tõepoolest Ebola viirushaigust. Siis on aga juba hilja. Tavaliselt surevad inimesed 10–14 päeva pärast haigestumist.

Samal teemal

10.09.2014
Maailm muutub üha murelikumaks: kuidas peatada Ebola kiire levik?
01.09.2014
Ebola jõudis Ameerika Ühendriikidesse
24.08.2014
Ebolanakkuste arv kasvab kiiresti
19.08.2014
Eesti arst võitleb Libeerias ebolaga