Eesti uudised

Uppunud laevalt päästetud kalur: kaldani poleks me mingil juhul ujuda jõudnud! (3)

Arvo Uustalu, 27. september 2014, 08:00
PÄÄSTSID VIIS INIMEST: Vladimir oma meeskonnaga tõmbas uppuvalt aluselt oma kalalaeva viis hätta sattunud kalurit. Foto: Videokaader: erakogu
Peipsi järvel kaldast kuue kilomeetri kaugusel põhja läinud laeva viis meest pääsesid viimasel hetkel

"Neli meest üritasid end hoida ümber läinud laeva põhjal. Vees ulpinud viies oli omadega juba nõnda läbi, et poleks enam kaua vastu pidanud," räägib Peipsi kalur Vladimir Neprimerov, kes koos oma kolleegidega päästis juba põhja poole liikuvalt laevalt viis kalurit.

Vladimiri sõnul hakkas möödunud pühapäeval nende väikelaeva meeskonnale silma, et umbes kahe kilomeetri kaugusel olev kalaalus sõidab kummaliselt – ahter all ja vööriosa üleval. Mõne hetke pärast süüdati laeval signaaltuli.

Väikelaev läks nii ruttu ümber, et selleks ajaks, kui laevahukku märganud kalamehed kummuli aluseni jõudsid, olid meeskonnaliikmed juba suures hädas. Õnnetuspäeval oli Peipsi vesi sügiseselt külm ja puhus tugev tuul.

"Panime kohe täiskäigu sisse, aga sellele vaatamata jõudsime kohale alles siis, kui laev hakkas juba põhja vajuma ning vees ulpinud ja laeva põhjast kinni hoidev mees oli omadega juba täiesti läbi. Viskasime talle kohe päästerõnga ja tõmbasime ta paati. Siis sõitsime oma laevaga uppuvale alusele nii lähedale, et mehed saaksid meie laeva hüpata," räägib Vladimir.

Laev vajus põhja umbes 10 minutit pärast seda, kui meeskond sai päästetud.

Üks päästetu oli Maksim. "Olime raskes olukorras, aga paanikat ei tekkinud, sest oli päevane aeg ja nägime, et meid on märgatud ja meid tullakse päästma. Mul oli kaasas ka spetsiaalne telefon, millega sai nii laevalt kordonisse helistatud kui ka juba vees olles helistada. Kui appi tulnud laevale ronisime, siis vajus meie laev juba tasapisi vee alla," räägib ta.

Maksimi sõnul keegi neist külmas vees haigeks ei jäänud ning kõik päästetud käivad tööl edasi. Järvepõhjas olevat laeva tuleb tuuker eeloleval teisipäeval üle vaatama ning kui kõik läheb hästi, siis üritatakse see kolmapäeval pinnale tõmmata.

Alajõe kordoni juhi Illar Jõe sõnul on kalalaeva uppumiskohas vesi 8,5–9 meetrit sügav.

"Spekuleerimisega ei hakka tegelema, aga võimalus laev välja tuua on. Kuid kui kiiresti, kes teeb ja mis see maksma võib minna, seda ei tea, sest ilmaolud on selliste tööde jaoks praegu sobimatud," nendib ta.

Jõe kinnitusel päästsid hädas olnud mehed kutselised kalurid, kes parasjagu noodapüüki tegid.

Alajõe kordoni piirivalvurid väljusid sadamast neli minutit pärast teate saamist ning olid sündmuskohal 20 minutiga. Ühtlasi sõitis järvele Mustvee kordoni ujuvvahend ning sündmuskohta saadeti ka helikopter.

"Piirivalvurite sündmuskohta jõudes oli laev juba vee all ja veest paistis vaid meetrijagu laeva vööriosa," räägib Jõgi.

Alajõe kordoni piirivalvurid said teate, et inimesed on uppumisohus, 21. septembril kella ühe ajal. Helistaja ütles oma asukohaks 4–5 kilomeetrit Alajõest Kallaste poole ning siis kõne katkes.

Laeva üks omanikke Maksim ütleb, et vesi ei tulnud hiljuti ostetud laeva mitte lekke ja rooste tõttu, vaid tehnilise probleemi pärast.

Kuna veeteede amet alles menetleb juhtumit, siis lisab ta vaid, et see oli tehniline viga ning et vesi hakkas laeva tagaosas kiiresti paati tungima. Ühe kohaliku kaluri teada vedasid alt vee väljapumpamissüsteemi mootor ja voolik.

Peipsi kalur Vitali Ossipenko ütleb, et mõistagi võivad roostes laevad lekkida.

"Värvi alla ei näe. Selleks tulebki iga viie aasta järel laevakere spetsiaalse seadmega läbi valgustada. Mitmesuguseid mõjureid on nii palju, et kümne aasta vanune alus võib lekkida, aga 60 aastat vana laev mitte," selgitab ta.

Veeteede ameti esindaja ütles Õhtulehele, et uurimist on alustatud, kuid laeva uppumise põhjused tuuakse välja alles pärast raporti koostamist, mis valmib kuu-poolteise jooksul.

Ameti kommunikatsiooniosakonna juhataja Tarmo Ots ütleb, et tema teada on see esimene suurem alus, mis Peipsil põhja on läinud.

"Paate ikka upub, aga väikelaevaõnnetustest meenub vaid meie enda hüdro­graafialaev EVA-301, mille kütusetank eelmise aasta sügisel lekkis. Aga laev ei läinud põhja," räägib ta.

Otsa selgitusel vaba aja sisustamiseks kasutatavad väikelaevad kunagist kohustuslikku iga-aastast tehnilist ülevaatust enam läbima ei pea.

"Küll peavad kontrolli läbima kõik väikelaevad, mis on üle seitsme meetri pikad kommertsalused," selgitab ta ja lisab, et Peipsil põhja vajunud laeval on dokumendid korras ja kehtivad 30. septembrini.

Peipsi peidab enda voogude all nii mõndagi, märgib Jõgi.

"Aeg-ajalt ikka juhtub, et sõjaaegseid lennukitiibu ja autokeresid jääb kalurite püünistesse. Igal aastal talvekuudel juhtub mõne mootorkelgu, ATV või sõidukiga äpardus. Reeglina tuuakse need välja, kuid neid on endiselt ka Peipsi järve põhjas," räägib ta.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee