VÕLALÕKSUS: Inimesed võtavad kergekäeliselt laenu või jätavad arved maksmata. Pime lootus, et võlad ajaga väiksemaks muutuvad või hoopis kustuvad, on asjatu. Võlalõks on kinni plaksatanud ja selle lahti kangutamine nõuab suurt tahtejõudu ja kindlameelsust. Foto: ALDO LUUD
Katrin Helend-Aaviku 26. september 2014 07:00
Aina rohkem inimesi kulutab enne palgapäeva ära viimse kui sendi ega suuda midagi säästa. Suurenev võlakoorem võib aga lõpuks hinge päris kinni nöörida.

Inkassofirmad puutuvad kokku kuut liiki võlglastega: enese teadmata võlgnikud; olude sunnil võlgnikud; need, kes kustutavad tuld bensiiniga; jaanalinnud, kes ei tee probleemist välja; lapsemeelsed võlglased ja küünilised petised.

Harjumaal elavat Margust võiks selle jaotuse järgi nimetada naljaga pooleks bensiiniga tuld kustutavaks jaanalinnuks. Naljast on aga asi kaugel, sest mees on pidevalt uute laenudega vanu võlgu nullides ja probleemi tõsiduse ees silmi sulgedes makseraskustes uperpallitanud juba aastaid.

"Päris põhja kõrbenud ma veel ei ole, aga ausalt öeldes ega ma võlgu vähemaks ka pole saanud. Tõstan lihtsalt raha ühest kohast teise iga kuu," hindab Margus oma seisu. Üleliia ta siiski veel ei muretse – siiani on katus pea kohal ja kõht täis.

Nuhtlus krediitkaart

Eesti keskmist palka teeniv Margus võttis viis aastat tagasi pangast krediitkaardi, millega tehtud kulutused peab kõik tagasi maksma järgmisel kuul. Iga kuu algul on laenukrediit täies ulatuses jälle saadaval.

"Krediitkaarti oli hea kasutada ootamatute väljaminekute jaoks," sõnab mees. Ta ei eitagi, et peale hambaarsti ja autoparanduse pidas ta ootamatute väljaminekute all silmas ka emotsioonioste, mida kogunes aja jooksul, kuni kujunes välja olukord, kus eelmise kuu krediitkaardivõla lappimiseks tuli välja käia juba pool palka.

Nii jäi elamiskulude maksmiseks raha napiks, mistõttu vormistas Margus veel ühe krediitkaardi. Teisest pangast on tal võetud ka väikelaen. Veerema hakanud võlalumepallile annab hoogu ka Marguse "unustatud" parkimistrahv, mis on mõne aastaga korralikult kaalu kogunud ja haakinud endale sappa mitu nulli.

Paar aastat tagasi müüs mees maha oma aastaid tühjana seisnud vanavanemate talu. Sai selle eest korterit remontida ja vanad võlad makstud, aga ajapikku pudenes algul säästudeks mõeldud raha taas sõrmede vahelt.

"Ma ikka loodan, et saan põhitöö kõrvalt hakata ka FIEna tegutsema, siis saaks kõik vanad võlad kaelast ära. Aga see nõuab väikest investeeringut," püüab Margus oma tänase olukorra määramata tuleviku õlgadele veeretada.

Kolmandik on raskustes

Inkassofirma ASi Lindorff uuringute projektijuht Inga Piiroja rabab järeldusega, et suur osa Eesti inimesi on vaid kuu kaugusel isiklikust pankrotist. Põhjus – neil pole väiksematki säästu.

"Kui uurisime makseraskustes isikutelt peamisi võlgujäämise põhjusi ja hindasime kevadel, kui kiiresti pärast põhjuse avaldumist võlgnevused tekivad, siis tõdesime, et säästude puudumine võib inimese juba kuu möödudes pankrotti viia," selgitab Piiroja ehmatava väljaütlemise tagamaid. Ta nendib, et olukorras, kus inimesel pole tallele pandud ühtegi senti, on tema peamiseks päästerõngaks kiirlaen, kuna inimesed pole nõus loobuma oma senistest harjumustest, hoolimata sellest, et rahakott seda ei võimalda.

Kiirlaen on Piiroja sõnul kõige levinum 35–44aastaste hulgas. Olematule puhvervarule viitab projektijuhi sõnul ka võlgade suurus vahemikus 200–300 eurot, millest probleemid alguse saavad.

"Oleme 17 tegevusaastaga puutunud kokku suure hulga makseraskustes isikutega, see moodustab ühe kolmandiku Eesti elanikkonnast," ütleb Piiroja ja lisab, et paraku pole tal võlgadesse uppumise vältimiseks ühtegi võlulahendust pakkuda. "Aga kui kõik võimalikud institutsioonid võla hukka mõistavad ja võlavaba elu toetavad, on tagajärjed pigem positiivsed. Toetame ettevõtmist, kus avalik sektor pöörab järjest enam tähelepanu tarbija tasumata teenusarvetele. Täites oma rahalisi kohustusi, annab iga kodanik oma panuse ning seeläbi on tal ka suurem õigus riigilt tuge oodata. Tõeline kliendisuhe on nagu hingamine: sissepoole ja väljapoole," ütleb uuringute projektijuht ja märgib, et inimeste arusaamasid on raske muuta ning soovitud tulemus avaldub tihti alles järgmistel põlvedel.

Olukord pole nii hull?

Julianus Inkasso juhatuse esimees Ülar Maapalu seevastu kirgi üles ei küta ega kinnita väidet, justkui oleks paljud Eesti inimesed juba pankroti äärel.

"Meie analüüsid Lindorffi uuringutulemusi ei kinnita," sõnab Maapalu. Ta ütleb oma tähelepanekute põhjal, et inimeste maksevõime on aastatega paranenud ning võlanõuete arv Eestis on viimasel ajal pisut vähenenud.

"Inimesed, kelle võlad tekkisid majanduskriisi ajal, on saanud kas oma võlad lahendatud või ei saa nad enam uuesti võlgu võtta, sest filtrid maksekäitumise kontrollimiseks on läinud paremaks," märgib Julianus Inkasso esindaja. "Üks on kindel – ettevõtted, kes teevad taustakontrolli, võlgnikele kindlasti midagi järelmaksuga ei müü. Eks alati ole ka neid, kellele võla maksmata jätmine on hasart, kuid me oleme oma ämblikukombitsad sedavõrd laiali ajanud, et nende elu muutub nii ebamugavaks, et selline käitumine ei tasu ära."

Julianus Inkassol on praegu menetluses ligikaudu 109 000 nõuet. Maapalu täpsustab, et neist umbes 84 000 on Eestis elavate eraisikute vastu, kelle elukoha on inkassofirma suutnud tuvastada.

"Võlgnike osa maakonniti on üsna ühesugune. Küll saab aga öelda, et Saare- ja Hiiumaal on võlgnikke keskmiselt kaks korda vähem kui mujal Eestis. Samuti võib välja tuua, et Harjumaal on keskmine võlg umbes kaks korda suurem kui Valgamaal," räägib Maapalu.

Võla suurused on tema sõnul seotud elukalliduse ja sissetulekute suurusega.

"See on ka põhjus, miks tallinlastel on suuremad võlad kui valgamaalastel. Mulle tundub ka, et väiksemates ja n-ö suletumates ühiskondades, kus üksteist paremini tuntakse, on inimesed korrektsemad kui umbisikulistes keskkondades."

nõustaja: võlgnik peab probleemiga tegelema

Võlanõustajad kinnitavad kui ühest suust, et makseraskustesse sattunud inimesi on aastatega juurde tulnud.

Haapsalu sotsiaalmaja võlanõustaja Sirje Rehkalt ütleb, et inimestele valmistavad peavalu nii eluasemelaenude, igakuiste eluasemekulude, väikelaenude kui ka SMS-laenude võlad, tasumata väärteo trahvid ja telefoniarved, sealhulgas ka osamaksetega ostetud telefonid jmt ning tasumata liisingud.

"Võlgade tekkimise põhjused on väga erinevad: töökoha kaotus, sissetuleku vähenemine, aga on ka inimesi, kes elavad lihtsalt üle jõu. Kõigepealt jääb ühe kuu arve tasumata, siis on juba kahe kuu arve tasumata ja kolmandaks kuuks on võlg nii suur, et seda ei saagi maksta. Laenud on võetud headel aegadel, aga töötasu on jäänud samaks ja elu on läinud kallimaks," tõdeb võlanõustaja.

Kuidas võlgadest välja rabeleda?

"Probleemiga on vaja tegelda. Kõige halvem on probleemiga mitte tegelemine, sest see ei kao kuhugi," ütleb Rehkalt. Võlgadest vabanemine on mitme aasta teema ja tähendab inimesele kindlat sissetulekut, ranget pere-eelarvest kinnipidamist ja tahet võlgadest lahti saada.

Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse võlanõustaja Birgit Raamat ütleb, et kõige suuremad probleemid on kiirlaenuga seotud makseraskustega ja nende inimeste osa suureneb kogu aeg. "Näiteks eelmisel aastal oli meil ühes kuus kokku 82 kiirlaenudega seotud klienti, aga sel aastal juba 135." Lahendustest rääkides ütleb Raamat, et võimalusteks võivad olla kokkulepped uute jõukohaste ning realistlike maksegraafikute sõlmimisel, maksepuhkuste ja ka eraisiku pankrotimenetluse taotlemiseks vajalike dokumentide ettevalmistamine.

"Minu vastuvõtule tuli klient, keskealine naine, töövõimetuspensionär. Laenulepingu sõlmis ta siis, kui käis veel tööl. Igakuised maksed olid väga suured juba sel ajal, ning kui ta kaotas tervislikel põhjustel töökoha, tekkis võlg, mis anti inkassosse. Kliendi poole pöörduti ettepanekuga teha uus maksegraafik võla tasumiseks. Kahjuks meeltesegaduses ei lugenud klient kokkuleppele alla kirjutades selle tingimusi ning jättis tähelepanuta ka igakuise makse suuruse. Kodus rahulikult lugedes sai klient aru, millise kohustuse ta endale oli võtnud. Uuesti ettevõtte poole pöördudes teda enam jutule ei võetud. Siis tuli ta võlanõustaja vastuvõtule. Inkassofirmaga suheldes saavutasime kokkuleppe, milles vähendati võlasummat ning igakuise makse suurus lepiti kokku reaalseid võimalusi arvestades," toob Raamat oma igapäevatööst välja positiivse lahendusega näite.

Ka töötukassa pakub töötuna registreeritud klientidele võimalust saada abi võlanõustajalt. Abivajajate arv on sealgi suurenenud: 2012. aastal oli võlanõustamisi 1477 ja 2013. aastal 1622.