Foto: ALDO LUUD
Teet Teder, reporter 23. september 2014 19:09
Piinlik on riigi pärast, kes käitub nagu ettevõte, kellel on päevavalgele tulnud mingi jama ja kes nüüd rahaga seda siluda tahab. Et rahu-rahu, me ju maksame, unustame ära ja läheme sõpradena edasi.

Aga ma ei taha unustada. Kui enne piir kedagi ei huvitanud, siis nüüd on hilja end vigade parandusega õigustada. Seejuures peame piinlikult pealt vaatama lapsikut vaidlust, kelle pärast see jama üldse on sündinud. Üks näitab näpuga teise peale, et too ihnuskoi ei andnud raha, teine näitab vastu, et ise ta oli ludri ega küsinud.

See kõik on teisejärguline. Mehed, meil ei ole piiri! Teeme tara ära ja vaidleme siis.

Ja tara hakatakse tegema. Nii on lubatud. Aga mitte vaikselt, tööd nahistades, mõõtes ja klopsides, vaid lauluga. Et oleks kaugele kosta, kes otsustas, kes raha jagas, kes ehitas. Ilmselt kartes, et muidu ei jää jälle meelde ja peab tuleval aastal meenutama hakkama.

Mehed, piinlik peaks olema, et koduaed ei ole korras. Ja piinlik peab olema, et seda ise ei märgatud, vaid üleaedne pidi seda meile nagu kuri muponaut meelde tuletama. Ja piinlik peaks olema end reklaamida kui heategijat, kes sisejulgeolekule 21 miljonit eurot juurde pani. Jaa-jaa, me teame kõik, et valimised on tulemas.