Eesti uudised

Eesti Panga president Ardo Hansson: sularaha ei kao kuskile (4)

Maarius Suviste, 23. september 2014 07:00
SULARAHA: Sularahaautomaate on jäänud aina vähemaks – seitse aastat tagasi oli neid 1000, eelmise aasta lõpus alla 900. Foto: Mati Hiis
"Sularaha kättesaadavus on oluline ja samal ajal keeruline mure, kus puuduvad kiired ja lihtsad lahendused," tõdes Eesti Panga president Ardo Hansson, kes pidi eile vastama riigikogus küsimustele üha suletavate pangakontorite ja sularahaautomaatide kohta.

Pangateenuste vähendamine maal on jõudnud juba piirkonnakeskustesse, sedastasid eile valitsusliitu kuuluvad sotsid, kes arupärimise Eesti Panga presidendile esitasid. Inimesed peavad sõitma kümneid kilomeetreid, et oma raha kätte saada.

Samal teemal

"Sularaha on ametlik makseviis ja seetõttu peaks Eesti Panga hinnangul olema kättesaadav paindlike lahendustena igal pool Eestis," rääkis panga president Ardo Hansson ja kinnitas: sularaha ei kao kuskile.

Hansson tõdes samas, et pangakontorite ja sularahaautomaatide võrk kahaneb terves maailmas. See on seotud tehnoloogia arengu, demograafiliste tegurite ja inimeste eelistuste muutumisega. "Osaliselt on siin tegu loomuliku arenguga, millele pole mõistlik vastu seista. Samas toob see kaasa probleeme pangateenustele ligipääsetavuses ja need probleemid vajavad leevendamist. Probleemid võivad tekkida vanemaealistel või liikumispuudega inimestel, aga ka väikeettevõtjatel või siis neil, kes elavad maal või ei kasuta internetti. Teenuste pakkumisel ei tohiks ainsaks sihtgrupiks olla Tallinnas või Tartus elavad aktiivsed internetikasutajad," ütles Hansson.

Samas ei leia ta, et kommertspangad peaksid üleval hoidma ebamõistlikult suurt kontorite ja sularahaautomaatide võrgustikku: "Ja siinkohal pole erilist vahet, kas seda peaksid üleval pangakliendid või Eesti maksumaksja, tegemist on ikkagi ebamõistlikult kuluka lahendusega."

Hansson pakkus eile välja teiste riikide kogemustel põhinevaid võimalusi, mida pangad ja riik võiksid pangateenuste kättesaadavuse arutelus kaaluda. Üks neist oli sularaha võtmise võimalus poest. See tähendab, et inimesed saaksid poes maksta pangakaardiga, aga vajadusel lasta arvelt võtta rohkem raha maha ning saada see sularahana kätte poe kassast.

"Selleks peaksid aga kommertspangad pakkuma võimalust, et kaupmees selle teenuse puhul ei pea maksma pangale protsenti väljavõetava sularaha eest. Kommertspankade võit oleks efektiivsem sularahavõrgustik, kaupmehed saaksid poodidesse suurema hulga kliente ning inimesed saaksid turvalise ja mugava võimaluse sularaha välja võtta," rääkis Hansson.

Majandusministeeriumi andmetel oli 2007. aastal Eestis 1000 sularahaautomaati, eelmise aasta lõpu seisuga oli neid 884. Nendest makseautomaate oli 2008. aastal 101, nüüd on 60. Pangakontoreid oli 2013. aasta lõpus 140, millest 96 protsenti asus linnades. 2009. aastaga võrreldes on pangakontoreid 35 protsenti vähem ja osa neist on muudetud sularahavabaks.

Statistikaameti andmetel on Eestis 20 protsenti inimestest vanuses 15–65 selliseid, kes ei ole kunagi internetti kasutanud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee