Maailm

Afganistani uut presidenti ootab ees väga nõrk ja korruptiivne riik (1)

Aadu Hiietamm, 23. september 2014 07:00
LEPPIMINE?: Afganistani presidenditooli eest võidelnud Abdullah Abdullah (54, vasakul) ja Ashraf Ghani (65) jõudsid kokkuleppele, et presidendiks saab Ghani ning Abdullah võib pakkuda end või kedagi oma usaldusalustest peaministriks. Foto: AFP/Scanpix
Afganistanis kulus viis ja pool kuud, et selgitada välja presidendivalimiste võitja. Pühapäeval allkirjastasid presidendikandidaadid kokkuleppe, mille järgi saab presidendiks endine rahandusminister Ashraf Ghani. Vahepeal end samuti valimiste võitjaks pidanud endine välisminister Abdullah Abdullah saab sisuliselt peaministriks.

Afganistani presidendivalimiste esimene voor oli 5. aprillil. Selle tulemused kuulutati arvukate võltsimissüüdistuste tõttu välja alles 15. mail. Kaheksast kandidaadist pääsesid 14. juunil toimunud teise vooru endine välisminister Abdullah Abdullah ja endine rahandusminister Ashraf Ghani. Neist esimene kogus esimeses voorus 45% ja teine 31,6% valijate häältest.

Kõik hääled loeti üle

Teise vooru võitjaks kuulutati 7. juulil 56,4% häältega Ghani. 8. juulil teatas aga Abdullah, et tegelikult on võitja tema ning allajäämine Ghanile oli tingitud ulatuslikust valimispettusest.

Samal teemal

USA välisministri John Kerry vahendusel nõustusid kandidaadid, et ÜRO järelevalve all loetakse kõik hääled uuesti üle.

Veel selle kuu algul kuulutas Abdullah, et ei nõustu korduslugemise tulemustega, kuid ÜRO ja USA suutsid talle siiski aru pähe panna ja valimistulemused kuulutati pühapäeval ametlikult välja. Need ei erinenud 7. juulil avaldatutest ning Afganistani uueks presidendiks vannutatakse veel sellel nädalal Ashraf Ghani.

Kodurahu huvides sõlmiti ametist lahkuva presidendi Hamid Karzai juuresolekul kokkulepe, mille järgi luuakse kõrgeima täidesaatva ametniku ametikoht ning selle nimetab Abdullah, kusjuures ta võib ka ennast välja pakkuda. Sisuliselt on tegemist peaministriametiga. Seni on valitsust juhtinud president. Kehtiva põhiseaduse järgi kuulub aga peaaegu kogu võim riigis presidendile ja seetõttu ei pruugi kavandatud võimujagamine töötada.

Ühe esimese sammuna oodatakse, et uus president kirjutab alla Afganistani ja USA julgeolekulepingule, mis jätab uuest aastast Afganistani 9800 Ameerika sõdurit. See leping pidi algselt allkirjad saama eelmise aasta lõpul, kuid ametist lahkuv president Hamid Karzai keeldus allkirja andmast, öeldes, et see on tema järeltulija ülesanne. Ghani annabki selle, sest nii tema kui ka Abdullah soovivad, et USA ja NATO jääksid pärast lahingüksuste lahkumist Afganistani sõjaliste nõuandjate, instruktorite ja eriüksustega.

Uus president sai hariduse USAs

Afganistani uueks presidendiks kuulutatud doktor Ashraf Ghani (65) on end vabaks hingeks kutsuv keevalise iseloomuga tippharitlane, vahendab AFP/BNS.

Pärast Talibani valitsuse kukutamist pöördus Ghani 2001. aasta detsembris ÜRO erinõunikuna tagasi Kabuli. President Karzai nimetas ta 2002. aasta juunis rahandusministriks. Selles ametis oli Ghani 2004. aasta lõpuni. Rahandusministrina korraldas ta hulga reforme: võttis muu hulgas käibele uue valuuta, ehitas üles maksusüsteemi, julgustas rikkaid välisafgaane kodumaale naasma ja keelitas välismaailma Talibani võimu alt vabanenud riiki raha investeerima.

2006. aastal räägiti Ghanist kui võimalikust kandidaadist ÜRO peasekretäri ametikohale. 2009. aastal kandideeris ta esimest korda Afganistani presidendiks, kuid kogus vaid kolm protsenti häältest. Ashraf Ghani abikaasa Rujla Ghani on Liibanonist pärit kristlane. Neil on kaks last.

Uuel riigipeal on vastuolulise inimese maine. "Ta ei lubanud kunagi kellelgi saada liiga lähedaseks, jäädes reserveerituks," iseloomustas Ghanit teda hästi tundev ajakirjanik Ahmed Rashid.

Ta ütles, et uue presidendi sagedased pahameelepursked ja ülbus on talle hulga vaenlasi toonud.

Ligi 13 aastat Afganistanis valitsenud Hamid Karzai pärandab Ashraf Ghanile nõrga ja korruptiivse riigi, kus välisväed ei ole suutnud murda äärmusrühmituse Taliban vastupanu. Tänavu on esimese kaheksa kuu jooksul Afganistanis tapetud 2312 tsiviilisikut, mis on rohkem kui mullu samal ajal.

Arvestades, et USA ja NATO kavatsevad kõik oma sõdurid Afganistanist välja tuua 2016. aasta lõpuks, tuleb Ghanil jõuda rahukokkuleppele Talibaniga. Vastasel korral võib tema võimuaeg jääda lühikeseks.

Samal teemal

20.02.2015
SOLVAS KORAANI: Kabuli kesklinnas peksti naine kaigastega surnuks ja pandi põlema
30.08.2014
Afganistan ja USA sõlmisid vägede leppe: osa USA sõdureid jääb Afganistani
30.08.2014
Ghani teeb panuse dialoogile
24.08.2014
Hamid Karzai kritiseeris lahkumiskõnes Ameerika Ühendriike