80% meestest on uuringute järgi enne 40. eluaastat vähemalt korra teinud midagi kriminaalselt, kuid kõik ei ole karistust saanud. Naistel on see näitaja 40–60 %. Mida nooremalt inimene kriminaalsema teoga hakkama saab, seda halvem, sest seda suurem tõenäosus on, et ta seda tegu kordab ka tulevikus.

Samas on uuritud ka seda, et kui enne 35. eluaastat liiga vaoshoitult käitutakse ja kõigile soovitakse olla meele järgi, siis ülejäänud aastad kuluvad terapeutide ukse taga käimisele.

Teismeeas on väga sage, kui väljendub agressioon, sest siis õpitakse oma piire tajuma ja veel ei osata kõiki olukordi rahumeelselt lahendada. Konflikte tuleb õppida lahendama sõnadega rahumeelselt ja mina vormis.

Lapsed ei ole süüdi, kui käitumine on halb, vaid tuleb otsida lapse juurest lähedasi täiskasvanuid, kes on sellise olukorra tinginud. Kasvukeskkonnas oleneb väga suurel määral, milliseks laps kasvab. Kasvukeskkonda saab muuta lapsele sobivamaks.

Oluline on lapsele anda adekvaatset tagasisidet. Karistused on vähe tõhusad, sest hea sõna võidab ka kurja väe, nagu öeldakse. Mingi eksimusega hakkama saanud lapsega võiks kasutada nn "hea elu mudelit", kus laps räägib ideaalsest elust, mis läheb korda ja nende samade asjadega saab kõige tõhusamalt last mõjutada positiivsele teele tagasi.

Lastega töötades, eriti agressiivsetega, on kerge läbi põleda ja selle ennetamiseks tuleks töötajatel piisavalt puhata ning tegeleda näiteks oma hobidega. Ennast ei tuleks süüdistada, kui midagi negatiivset tööl juhtub, selle tõttu ei olda veel läbikukkunud pedagoog.

Lapsed teevad suure tõenäosusega seda, mida täiskasvanud ees teevad, seetõttu on väga oluline, et täiskasvanud ka ise jälgiksid, kas nad käituvad alati eetiliselt ja seaduskuulekalt. Sõna ja tegu peavad olema vastavuses.

Teismelistel on eriti  loomulik vajadus hälbivat käitumist tundma õppida. Teismelist tuleks õpetada, kuidas toime tulla negatiivsete emotsioonidega ja õpetada oma negatiivseid emotsioone turvaliselt välja elama.

Lapsed võivad vahel olla vihased ja see on sekundaarne tunne, mille on põhjustanud mure või hirm olukorra ees. Põhjusega on vaja tegeleda ja seda olukorda lapsega  arutada. Töötaja ei tohiks olla ka liiga empaatiline ja probleemiga liialt kaasa minna, sest sellises olukorras võib olla raske adekvaatselt olukorda hinnata ja sekkuda.

Kui laps on halvasti käitunud, siis töötaja peaks eskortima lapse eemale ja rääkima lapsega toimunust vahetult pärast lapse rahunemist.

Halba käitumist nähes tuleks koheselt reageerida ja sellest halvasti käitunud lapsega rääkida ja paluda tal näiteks lastelaagris kirjutada seletuskiri. Kui töötaja on sunnitud kasutama jõudu, oleks hea, kui ta võtaks lapsevanemaga kohe ühendust ja informeeriks toimunust.

Olukord on töötajale paremini lahendatav, kui töötaja lapsevanemaga esimesena ühendust võtab ja olukorda selgitab. Seletuskiri tuleks kirjutada võimalikult vahetult, et üksikasjad oleksid võimalikult selgelt veel meeles.

Kui näiteks lastelaagris kaklevad temast tugevamad lapsed, tuleks töötajal olukorda hinnata, mitte jõuga vahele minna, vaid abi kutsuda. Lastelaagris võiks olla näiteks sidevahendeid kasutades kindlaks määratud koodid, mis midagi tähendab, et kõrvalolija ei saaks aru, mis toimub ja ei tekitaks tahtmatult veel uut probleemi juurde.

Kuidas dokumenteerida juhtunu?

Lastekaitseseaduse paragrahv 36 sätestab, et lapse vabaduse piiramisest tuleb viivitamatult teavitada. Sõltumata võimalikust (kohtu)vaidlusest tuleks olukord väga täpselt dokumenteerida.

Selleks tuleb olukorda täpselt kirjeldada, kirjeldada juhtunus osalejaid ja nende tegevust. Tuleb kirjeldada jätkuva abi või ametkondade kaasamise vajadust.

Info teavitamise kohta: keda, millisel viisil ja millise sõnumiga teavitati.

Loomulikult soovitan psühholoogina alati proovida lahendada olukord rahumeelselt ja jõudu tarvitamata.

Jaga artiklit

8 kommentaari

A
alf  /   15:02, 28. sept 2014
Meil kasvas aia ääres väga heade peenikeste okstega kask, ega teda väga ei raatsitud murda, aga toas kapinurga peal olid kaks visaraagu pidevalt valves, et lastel head kombed meelest ei ununeks ja sõnakuulmine au sees püsiks.
O
ott  /   12:08, 24. sept 2014
see jutt on elukauge inimese lori.tigeda lapse kasvatamiseks sobib ikka kõige paremini vana hea urvaplaaster,ise kogetud ja ka sobivad järeldused tehtud.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis