Eesti uudised

Haiglavoodis lebav mootorrattur: jumal tänatud, et jalakäija elu mu hingele ei jäänud! (24)

Arvo Uustalu, 19. september 2014, 07:00
TAGARATTAL: Arami ratas veel tervena õnnetuse eel. Foto: Erakogu
"Mul on küll rasked vigastused, aga jumal tänatud, et vanatädi elus on," ütleb haiglavoodis katkise selgroolüliga lebav mootorrattur. Tagarattal sõitnud mootorrattur lohises oma sõiduriistaga pärast pidurdamist kõnniteel olnud naisele otsa. Õnnetusse oli segatud ka must kassipoeg.

Ränk õnnetus juhtus läinud reedel pisut enne kella nelja päeval Viljandis Kesk-Kaare ja Põhja puiestee ristumiskohal. 25aastane Aram hakkas esiratast püsti ajades oma mootorrattaga KTM ees olnud sõidukitest mööda sõitma ja kukkus.

Mootorratas aga lohises kõnniteel olnud 86aastasele Leilile otsa.

Kiirabi tuli kohale. Mõlemad viidi haiglasse. Leili sai juba samal õhtul koju, aga katkise selgroolüliga Aramil tuleb haiglavoodis lamada kaua.

Viljandi haigla kirurgiaosakonnas ravil olev Aram tunnistab, et tagumisel rattal ei sõitnud ta linnas esimest korda.

"Kahju, et ma eelmisel nädalal surma saanud mootorratturi juhtumist õppust ei võtnud. Kindlasti uinutas ohutunde ka see, et läksin endas liiga kindlaks," on Aram kriitiline ja tunnistab, et ega ta juhtunut hästi ei mäletagi.

"Kiirus ei olnud sada, oli viiskümmend ja peale. Ees sõitnud auto hakkas vasakpööret tegema. Kusagil nägin vilksatamas veel musta kassipoega. Olen kogenud sõitja, seepärast jõudsin veel ratta alla lasta ja pidurdada, aga tagaratas läks blokki. Kukkusin ja olingi kõnniteel väljas. Jumal tänatud, et vanatädi elus on. Otsa ma talle vist ei sõitnud. Ehk riivasin kuidagi ta kätt või kotti. Päris mootorratta ette jäämine lõppenuks ju väga kurvalt," arvab Aram.

Korralikku varustust, mis kukkumise puhul kaitseks, tal ei olnud – ainult kiiver. Seetõttu näebki ta nägu välja, nagu oleks sellega asfalti küntud.

"Käed ja jalad liiguvad, aga viga sai üks selgroolüli." Kolm nädalat tuleb vähemalt voodis lamada ja siis saab alles ehk hakata ravivõimlemisega tegelema.

"See oli korralik õppetund," ütleb ta ja paneb teistele noortele mootorratturitele südamele, et sõita tuleb ikka korralikus varustuses ja õigel moel. Mitte nagu tema.

Leilo ütleb, et jõudis avariikohale mõni hetk pärast õnnetust. Motorrattur lebas verisena teel.

"Ta lebas täiesti liikumatult, pea heki all, jalad kõnniteel. Nägu oli verine ja mõtlesin veel, et kas ta jääb elama või mitte? Kiirabi minu teada teda kohapeal elustama ei hakanudki. Tõstis ta kanderaami peale ja viis kohe haiglasse," meenutab Leilo ja imestab, kuidas õnnetus juhtus. "Siin ei ole ju kurvi ega midagi!"

Kesk-Kaare tänaval kurdab Karin, et suvest alates on tema kodutänaval oma masinate võimeid proovinud peale mootorratturite ka autojuhid.

"Kas mootorrattaga kihutab üks ja sama mees, seda ma ei tea. See on päris õudne. Püüan ise rattaga sõitma minnes valida aega, millal tõenäosus kellelegi ette jääda on väiksem," ütleb ta.

Karin leiab, et tänavatel saab korra majja vaid siis, kui karistusi karmistada.

Eelmine õnnetus tõi surma

4. septembril hukkus Viljandis Reinu teel 26aastane Teet, kes õhtul kella poole kaheksa ajal oma Hondaga vastu äärekivi sõitis. Rattur paiskus äärekivist saadud löögist peaga vastu tänavavalgustusposti.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee