Eesti uudised

Jää-ämbri trikk võib hauda viia: tekib šokk ja infarkt! (36)

Karoliina Vasli, Siim Randla, 18. september 2014 07:00
AGA TAGAJÄRJED?: Jää-ämbri väljakutse eesmärk on tunda korrakski seda, mida lihashaiged peavad kannatama 24/7. Iseasi, kuidas selline ootamatu šokk muidu tervele inimesele mõjub. Foto: LaPresse/Spada
"Brrrrrrr!" võdistab näitleja Evelin Võigemast värinal õlgu, kui on endale järjekordse Eesti kuulsusena kallanud pähe ämbritäie jääkuubikutega vett. Ikka heategevuse nimel. On näha, et tal on külm, tõeliselt külm. Või vähemalt mängib ta seda väääägaaaaa veenvalt.

Olnuks väga kurb, kui armastatud näitlejanna oleks otse kaamera ees külmašoki tõttu kokku vajunud. Aga just jääkülma vee pähekallamisega kaasnevate ohtude eest arstid hoiatavadki. Kõige hullemal juhul võib see lõppeda infarkti või uppumissurmaga.

Seda hoolimata samuti lihashaigete toetamise aktsioonis osalenud peaminister Taavi Rõivase kinnitusest, et jääkülmal veel on südantsoojendav sisu ning jõukohane annetus heategevaks otstarbeks on veega ülevalamisele sobiv täiendus.

Ämber ja bassein

Tervisesportlasena on peaministril seda lihtne öelda, tema organism ehk kannatab sellised koormused kas või iga päev ilmselt tõesti välja. Ent mitte kõik inimesed, isegi mitte kuulsused, pole ideaalkaalus ja terved kui purikad.

Riigikogu keskerakondlasest liige ja arst Viktor Vassiljev kinnitab, et jää-ämbriväljakutse võib olla suisa eluohtlik.

"Lihashaigetele tähelepanu pööramine on hea, aga kaasnev protseduur pole just kõige tervislikum," selgitab ta.

"Veresoonte kokkutõmbumise tõttu hüppeline südame koormuse kasv, võimalik koronaararterite spasm, vererõhu järsk tõus – isegi ideaalse tervise puhul tekib reaalne infarkti- ja hüpertoonilise kriisi oht."

Seetõttu andis Vassiljev lihashaigete seltsile 100 eurot niisama. "Jää-ämbriga ma tsirkust tegema ei hakka," tunnistab ta.

Sarnaselt Vassiljeviga on käitunud teisedki. Kuigi jah – infarktikartus nende põhjendustes ei esinenud.

Seevastu eriti vintsked tegelased hüppavad, nagu on näha sotsiaalmeedias jagatud videotest, pärast jääkuubikutesahmakat igaks juhuks veel ka külma veega täidetud basseini.

Olgu, Vassiljev on tuntud kui vanurite arst, kelle jutt ei pruugi ehk noorte ja tervete puhul kehtida. On see nii?

Kuressaare haigla ravijuht Marje Nelis ütlebki, et noortele ei tee külm vesi midagi. "Haigetele inimestele ja kõrge riskiga patsientidele, kellel on vererõhuhaigus, kes suitsetavad, kellel on suur kehakaal, diabeet, on sellised protseduurid ohtlikud," hoiatab ta.

Hiiumaa haigla peaarst Gennadi Aavik aga toob ühe ohuna välja uppumise. Nimelt on olemas üks uppumissurma liik – südameseiskus külma vette sattumisel. "Surm saabub ilma lämbumiseta, vesi kopsu ei satu," selgitab Aavik.

Seega oleksid peale jää-ämbri trikitajate suures ohus justkui kõik saunast külma vette kargajad.

Perearst Eero Merilind räägib, et ettevaatlikud peaksid olema südamehaiged. "Võivad tulla rütmihäired ja vererõhu kõikumised," pakub ta.

End samuti veega üle kallanud riigikogulane Valdo Randpere (Reformierakond) räägib, et alguses ei saanud tema ja paljud teisedki aru, millega üldse tegu. Ent siis hakati meedias ja mujal rääkima selle sisust ning kokkuvõttes on see mõistlik ja nutikas heategevuslik programm.

Randpere ei nõustu, et jääkülma ämbritäie pähevalamine oleks ohtlik.

"Kui võtta külm vesi iseenesest – mul oli 30 aastat tagasi periood, kus pidevalt põdesin angiini –, siis üks sõber soovitas hakata hommikuti jääkülma dušši võtma. Aitas! Pärast ei haigestunud enam kordagi angiini," lausub rahvasaadik.

Ja lisab, et üldjuhul ta rahvatarkusi ei usu. "Olen rohkem meditsiiniusku, aga mõni asi mõjub hästi," õhkab ta.

Samas hoidis Randpere parteikaaslane Laine Randjärv end tervise pärast tagasi. Ta kallas endale ämbritäie vett kaela basseini kõrval. Õhtulehele kinnitas ta siis, et pani ämbrisse siiski ka jääd. "Jääkülm see vesi tõesti polnud, sest olin just külmetust põdenud. Kuid soe ka kindlasti mitte. Jääkuubikud olid täiesti külmad ja pähe kukkudes tundsin külmatunnet küll," meenutab õbluke naine.

Annetatud peaaegu 100 000 eurot

Esmaspäevase seisuga on Eesti Lihashaigete Seltsile annetanud 6683 inimest kogusummas 96 592 eurot. Kõige suurem annetus on 2000, väikseim 0,01 eurot.

Seltsi juhatuse liikme Mare Abneri isiklik arvamus on, et kui on nõrgema tervisega inimene, siis kindlasti ei tasuks hakata end jääveega kastma. "Tugevamal spordimehel või -naisel ei juhtu midagi, aga inimene peab teadma oma tervislikku seisundit. Kõike ei pea proovima, esmane on heategevus."

Abneri sõnul võiks annetuse puhul pangaülekandele selgituseks lisada, millesse soovitakse panustada. Näiteks on mitmete annetuste juures märgitud, et raha tahetakse anda Uku Kuudile. Temale ja perele need summad ka lähevad. Näiteks kasutatakse toetusi abivahendite hankimiseks.

Samal teemal

27.07.2016
Jää-ämbri väljakutse tõi ALSi-haigetele olulise läbimurde
13.04.2015
UUS NUTMA AJAV KAMPAANIA: söö kaamera ees ülivürtsikat pipart ja anneta heategevuseks
05.09.2014
MEELEOLUKAD FOTOD: 40 Elisa töötajat kallasid endale üheskoos veeämbri pähe!
05.09.2014
KÕIGE ŠOKEERIVAM JÄÄ-ÄMBRI VÄLJAKUTSE: naine oleks äärepealt kaela murdnud

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee