19
fotot

Kalevipoja legendid ning vanausuliste traditsioonid - kaks ajaloolist teemat põimuvad Jõgevamaal omavahel, moodustades huvitava kultuurisegu.

17-18. sajandil põgenesid Venemaalt Eestisse sajad tagakiusatud vanausulised oma peredega. Nad rajasid Peipsi äärde arvukalt külasid, kus elasid ajalooliste usureeglite kohaselt.

Vanausuliste Raja küla Mustveest lõunas on Eesti pikim tänavküla, mis kulgeb 8 km pikkuselt piki Peipsi kallast.

Venemaalt tuli ka Kalevipoeg lauakoormaga kui Peipsi sorts talt mõõga varastas ning selle Kääpa jõkke uputas. Hiljem lõikas seesama mõõk meie rahvuskangelasel jalad alt.

Kääpa külas avatud Kalevipoja kojas saab end proovile panna Krati seikluspargis, näha skulptuure rahvuseepose tegelastest, kuulata siili nõuandeid ning tutvuda vanemate ja uute vanasõnadega praktikas. Lisaks on seal võimalik viimase aja trendide kohaselt ka ämbrisse astuda. 

Kassinurme linnus on rekonstruktsioon muinaseestlaste linnustest. Massiivne palkehitis üritab jäljendada võimalikult täpselt aastatuhande taguseid kaitserajatisi ning seal korraldatakse muinasaja traditsioonidest kantud festivale ja rollimänge.

Omalaadse mängulahingu korraldas Rootsi kuningas Karl XII Põhjasõja ajal Laiuse ordulinnuses talvekorteris olles. Sõjameeste hulgas maad võtva igavuse peletamiseks käskis ta korraldada tõelist lahingut imiteeriva lumelahingu. 

Põltsamaa ordulinnuse omapäraks on lossimüüri sisse ehitatud Niguliste kirik. Varasemast suurtükitornist valmis 17. sajandi ümberehituste tulemusel kiriku torn. Ordulinnuse müüride vahel paiknevad lisaks nii Eesti Pressimuuseum kui Põltsamaa muuseum.

Palamuse peaks olema tänu Oskar Lutsu "Kevade" filmiversioonile tuttav igale eestlasele. Asula vahel ringi jalutades haarab silm paljusid filmist tuttavaid paikasid, apteegist saab osta ehedat punsliõli, muuseumis istuda Tootsi või Kiire koolipingis või hoopistükkis uudistada tiigil hulpivat parve, mille Tõnisson põhja lasi.

Loomariigi esindajaid leidub Elistvere loomapargis hulgaliselt. Alates meie oma kodumaistest karudest-ilvestest-põtradest-sigadest kuni piisonite ja põhjapõtradeni.

Metsikumas looduses loomade nägemiseks tasub suunduda Endla looduskaitsealale. Erineva pikkusega matkarajad mööduvad inimestele suletud reservaatidest, kulgevad Endla järve kallastel ning läbivad suuri sooalasid.

Alam-Pedja kaitseala Kirna matkarajalgi on suur šanss näha metsloomi loomulikus elukeskkonnas toimetamas. Indiaanisõdade fortressi meenutavas Altmetsa vahitornis saab nii jalgu puhata kui vajadusel ka matkavarustust kaasa võttes ööbida.

Eesti külmapealinnaks kutsutakse Jõgevat, kust tulevad igatalvised pakaserekordid. Eesti kõige külmem talvetemperatuur on samuti mõõdetud Jõgeval: 1940. aastal mõõdeti seal -43,5 kraadi.

Asukohad:

Raja tänavküla: 58.781443,26.976408

Kalevipoja Koda: 58.695896,26.84951

Kassinurme linnus: 58.701127,26.452578

Laiuse ordulinnus: 58.812096,26.543607

Põltsamaa ordulinnus ja kirik: 58.654556,25.967512

Palamuse: 58.684322,26.583057

Elistvere loomapark: 58.576154,26.68511

Endla looduskaitseala: 58.876181,26.272988

Kirna matkarada: 58.544413,26.23791

Jõgeva külmasammas: 58.740639,26.369888

Rohkem ideid, pilte ja kirjeldusi kodumaiste reisisihtide kohta leiab Facebookist www.facebook.com/avastaeesti Avasta Eesti lehelt kodulehelt. 

Jaga artiklit

5 kommentaari

§
§4. Vabariigi pealinn  /   22:19, 19. sept 2014
M
Mees  /   05:53, 18. sept 2014
Kas siis võib iga linn ennast pealinnaks kuulutada?

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis