2
fotot

Õhtuleht avaldab 70. sünnipäeva puhul artikleid arhiivist. Lugu ilmus ajalehes SL Õhtuleht 22. septembril 2005.

«Hobideks oli ta kirjutanud «hamstrid, džiibid, kummikommid ja suudlemine» ning millised fotod üles pannud – pesuväel, tagumikud uppis,» räägib šokeeritud ema, kes avastas oma 13aastase tütre ja tema sõbrannade pildid portaalis rate.ee

Lahutatud üksikema Merike (38) rabab pikki päevi tööl – FIEna sõltub tema sissetulek otseselt töötundide arvust. 13aastane tütar (Merilin – nimi muudetud –toim.) veedab suure osa päevast vanaema hoole all.

«Tüdrukul on koolis kõik hästi. Ta pole küll oivik, kuid hinded on korras, käitumishinne eeskujulik või hea. Mul pole temaga probleeme olnud. Käib tantsutrennis. Kust ta küll selliste fotode idee sai?» ahastab ema. Veelgi šokeeritum on ta tütre ja tema sõbrannade kasutajanimede üle. Merilini kasutajanimi rate’is oli «sexykiisu», tema aasta vanemal sõbrannal «sexybitch» (kasutajanimede lõpud veidi muudetud – toim.). «Kas ma olen teda tõesti valesti kasvatanud?» küsib ema.

Merilini ema pole oma muredega ainus. Otsingumootori andmeil on rate’il 9–13aastaste tüdrukute seas 100 kasutajat kasutajanimega «sexy», neist kurioosseimad vast 13aastane «sexlita», 12aastane «sexiarmastaja», 10aastane «sexpomm-sexib» ning 11aastane «sexynaine».

«13aastase kasutajanimi «sexy» ei ole normaalne!»

«Normaalseks selliseid kasutajanimesid küll pidada ei saa,» tunnistab lastepsühhiaater Lydia Laulik. «Paljudel vanematel on oma teismelisele tütrele raske seletada, mida tähendab mõiste «seksapiilne». Laste jaoks tähendab sõna seksikas ju sageli, et olen ilus ja tore. Tüdrukutel puudub ses vanuses kriitikameel. Paljud emad taipavad üllatusega, et juba 12aastasega tuleb neil sellistel teemadel rääkima hakata. Mõnikord ongi nende probleemide korral abi ühest pikast vestlusest tütrega.

Hoopis kurvem on lugu, kui lapsel polegi muid huvisid peale meikimise ja šoppamise. Nende tüdrukute jaoks tähendab mõiste seksikas, et ma olengi üks eputrilla ja tahangi kõigile meeldida,» ei teki Lauliku sõnul lastel selline ellusuhtumine iseenesest, vaid nad võta­vad selle üle igapäevaelust. Lastepsühhiaatrit kurvastab, et ka meedia võimendab tühist, beibelikku ellusuhtumist.

Mida aga emal ette võtta olukorras, kus vestlemine on tütrele nagu hane selga vesi? «Sellistel juhtudel soovitaksin ma pöörduda psühholoogi vastuvõtule. Üheks hüperseksuaalsuse põhjuseks võib olla see, et tüdrukut on seksuaalselt ära kasutatud. Ja selliseid juhtumeid esineb palju rohkem, kui me arvata oskame,» nendib Laulik.

SL Õhtuleht saatis ka portaali rate.ee tegevjuhile Andrei Korobeinikule kirja, küsides, kas ja mil viisil toimub rate’is kontroll, et ebasündsa või suisa pornograafilise sisuga fotod ei jõuaks veebiküljele ning kas alaealistele siivutu sisuga meile saatvaid kasutajaid oleks võimalik kuidagi blokeerida. «Mina ei arva, et rate’is toimuks midagi ebasündsat ja seetõttu ei näe ma ka vajadust midagi kommenteerida,» vastab Korobeinik.

Rate’is ringiluusivaid pedofiile ei ohja keegi

«Külitasid seal kahekesi voodil, kondised käsivarred nagu oksaraod, pigem naeruväärsed kui naljakad,» kommenteerib ema praeguseks rate’ist ärakoristatud Merilini fotosid. Kõige šokeerivamaks peabki ema samade piltide kohta laekunud kommentaare 20-, 26- ja 28aastastelt meestelt: ««Nii nunca! Tuus pilt! Nunnukesed!» Hea, et ainult kommenteeriti, aga mis siis, kui keegi oleks plikasid kohtama kutsunud? Rate’s võivad sellised pedofiilid teha igasuguseid ettepanekuid, seal ei kontrolli neid mitte keegi!

Ja mitte keegi ei kontrolli rate’s ka, kas 13aastastel on fotodel riided seljas või mitte,» on ema nüüdseks veendunud.

Põhja politseiprefektuuri lastekaitsetalituse politseijuhtinspektor Pille Ala­ver paneb kõikidele lapsevanematele südamele, et nad tunneksid huvi selle vastu, millega nende lapsed netis tegelevad. «On lapsel rate’is konto, peaks lapsevanem selle ise üle vaatama,» soovitab ta. Alaveri sõnul ei kuulu suure töökoormuse tõttu lastekaitsetalituse pädevusse karistusseadustiku § 177 (Alaealise kasutamine pornograafilise teose valmistamisel) ja § 178 (Lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine), mille alusel saaks menetleda netiportaalides lapspornograafia levitamist.

«Sellised juhtumid on avalikuks tulnud seoses teiste kuritegudega, otseselt me rate.ee-s ja teistes portaalides toimuvat ei kontrolli,» ütleb Alaver.

Ta soovitab vanematel kindlasti oma lapsi hoiatada, et nad ei paneks avalikus internetikeskkonnas üles isikuandmeid. «See on sama, nagu anda esimesele ettejuhtuvale oma korterivõtmed ja öelda, mis aadressil kodu asub,» toob ta ilmeka näite. Samuti tuleks netituttavaga kohtama minnes võtta kasutusele ettevaatusabinõud: rääkida minekust vanematele, kutsuda mõni sõber kaasa, olla nõus kohtuma vaid rahvarohkes paigas ja valgel ajal.

«Alati tuleb katsuda end lapse netitegemistega kursis hoida. Tunda huvi, kes talle kirjutavad, milliseid pilte ja andmeid ta endast üles on riputanud. Leppida kokku, et kui mõni tüüp kahtlaste kirjadega kimbutama hakkab, siis räägib ta sellest viivitamatult vanematele,» soovitab ta.

«Igaüks võiks sellega arvestada, et kui ta paneb rate’i üles endast poolpaljaid pilte või sõimab kedagi, siis kunagi tulevikus võidakse seda infot tema vastu ära kasutada,» hoiatab Pille Alaver. «See võib rikkuda lapse tuleviku. Sest kõik, mis on netis üleval, on avalik teave.»

Jaga artiklit

6 kommentaari

W
WHAT?  /   08:53, 15. sept 2014
Rate.ee on veel mingi asi yldse?
J
Järelikult   /   20:40, 13. sept 2014
tuleb Korobeinikule molli anda.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis