Eesti uudised

Jahimehed: suurim katkulevitaja on hoopis inimene, mitte metssiga (26)

Juhan Haravee, 11. september 2014 07:00
SURMAMÕISTETU: Inimese kui suurima katkulevitaja tervist Aafrika seakatk ei ähvarda.Foto: HEIKO KRUUSI/Linnaleht
Metssigade arvukuse piiramise usaldavad jahimehed nüüd jõudsasti leviva Aafrika seakatku hooleks, loobudes ise sellele püssipaugutamisega liigselt kaasa aitmast.

Eile kogunes veterinaar- ja toiduametis (VTA) riiklik tauditõrje komisjon, kus arutati Aafrika seakatku tõkestamise võimalusi metssigade populatsioonis, sealhulgas nende arvukuse piiramist ning lisasöötmise ja kütitud loomade realiseerimisega seotud riske.

"Tänase seisuga on saanud kinnituse teinegi Aafrika seakatku juhtum Viljandimaal Tarvastu vallas," ütles VTA peadirektor ja komisjoni juht Ago Pärtel.

"Arvestades taudi olemasolu meie metssigade populatsioonis ja selle senist kiiret levikut naaberriikides, oleme valmis uute juhtumite avastamiseks. Põhiküsimus on, kas ja kuidas on võimalik tõkestada taudi levikut metssigade hulgas ning vältida selle jõudmist kodusigadeni."

Komisjon jõudis üksmeelele, et metssigade küttimist praeguses olukorras suurendada ei tohi.

Viimastel aastatel jõudsasti kasvanud metssigade arvukusele ja sellega kaasnenud ulatuslikule ulukikahjule, mis tõsiselt põllumehi pahandab, ei maksa Aafrika seakatku vastastest meetmetest leevendust loota.

Erinevalt lõunanaabritest ei hakata Eestis metssigu kimbutama, nemad antakse kogu liha ja harjastega tapva taudi meelevalda.

"See, et metsigade küttimist ei suurendata, ei tähenda, et küttimist vähendatakse," ütleb Õhtulehele Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) tegevjuht Tõnis Korts.

"Küttimismahud on jahindusnõukogudes kokku lepitud sellised, mis kindlustavad sellise metssigade asurkonna, mille puhul oleks kahjud minimaalsed. Selle eest seisavad hea jahindusnõukogudes esindatud põllumajandustootjate esindajad."

Küttimise suurendamine ehk siis Valgevene ja lõunanaabrite kogemus on Kortsi sõnul näidanud, et see ei vii meid seatud eesmärkidele lähemale.

"Küttimise suurendamine või püüd kõiki metssigu ära küttida eeldab aktiivsemat jahipidamist, mis tähendab suuremat häirimisfaktorit ja kokkuvõttes seakarjade liikuma ajamist. See aga tekitab suurema haiguse leviku ja sellest tulenevad ohud. Kui jahindusnõukogud järgivad teadlaste soovitusi, siis peaks metssigade arvukus käesoleval hooajal ainuüksi küttimise tulemusena langema 10%. Kui palju võtab Aafrika seakatk, seda võib vaid oletada."

Korts soovitab meeles pidada seda, et suurim haiguse levitaja ja oht sigadele on inimene, mitte metssiga, ja katkuvastaste meetmete rakendamisel tuleb lähtuda eelkõige sellest.

Samal teemal

17.10.2014
Seakatku tõrjeks ostetakse ahi
16.10.2014
Valitsus eraldas Aafrika seakatku leviku tõkestamiseks 267 500 eurot
02.10.2014
Püss ei aita! Seakatkuga võideldes tuleks metssigu rohkem sööta
20.09.2014
Seakatk on tunginud 220 kilomeetrit edasi ja jõudnud Ida-Virumaale

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee