Avasta Eestimaad

Avasta Eestimaad: Liivimaa iga tsässon on vaatamist väärt (2)

Marko Kaldur, 10. september 2014, 17:25
 Marko Kaldur
Ringsõit mööda Liivimaa valdusi kulgeb valdavalt metsateedel, kus kaunis loodus ning lootus ulukeid näha. Tasapisi kulgedes kogeb seal nii kultuurielamusi kui puhkab hing ürgsete metsade rüpes.

Ajaloolise Liivimaa piirid on sajandite jooksul ning riigikordade vahetudes korduvalt muutunud. Siiski võib Eesti aladel lugeda enim Liivimaaga seotuks just Eesti-Läti piiri äärseid alasid.

Obinitsa Seto Muuseumitarõ on paras paik viimaks end kurssi Setomaa kultuuri ja traditsioonidega. Käsitöö kõrval tutvustatakse seal paljut muudki, mis konkreetselt vaid sellele piirkonnale omane. 

Setomaa üheks tunnuseks on tsässonad. Väikesed teeäärsed kabelid, millest igaüks konkreetsele pühakule pühendatud. Obinitsa kanti jääb taolisi tsässonaid - tervemaid ning lagunenumaid - arvukalt.

Rokina, Tobrova, Uusvada, Serga jpt - iga tsässon on omamoodi ning vaatamist väärt.

Samal teemal

Kõrge Meremäe vaatetorni tippu tõustes võib julgelt ühe tõsielusarjas osalenu eeskujul õhata: "Kas tõesti on Eesti nii ilus, vä?". Sest sealt avaneb maaliline vaade kümnete kilomeetrite kaugusele, üle Setomaa, otsaga Venemaalegi.

Tänapäeval Vastseliina linnuse külastajatele enam indulgentse (patukustutuskirjasid) ei jagata, aga väärib too majesteetlik ehitis uudistamist endiselt. Lisaks tasub läbi astuda linnuselähedase Neuhauseni maja muuseumist.

Palaval suvepäeval jahutust otsima pääseb Misso kandis Pullijärve või Hino järve voogudesse. Järvi on sealkandis teisigi, avalikumaid ja privaatsemaid, teiste hulgas Eesti sügavuselt teine Väike-Palkna järv.

Rogosi mõis väärib vaatamist omapärase arhitektuuri tõttu. Kastell-tüüpi rajatises asub muuhulgas ka muuseum ning veinikelder, kust kohapeal valmistatud veinisorte kaasa soetada saab.

Piki piiriäärseid kruusateid jõutakse peagi Luhasoo kanti. Sealsel matkarajal jalutades kulub julgelt mitu tundi, et pääseda rabasaartele, kus kunagi metsavennad pesitsesid ning praegu matkajatele hubane onnike püstitatud.

Piiriäärne Metsavenna talu tutvustab huvilistele metsavendade elu - põhjuseid, miks üldse metsa varjuti; kuidas seal elati ja võideldi; soovijad saavad siseneda ehedasse metsavendade punkrisse.

Edasi lõuna poole liikudes viivad teed ja rajad mööda Peetri jõe äärsetest valge liivakivi paljanditest kuni lõpuks jõutakse Eesti Vabariigi lõunapoolseima punktini Nahas. 

Läbi Koiva männikute kulgeb tee edasi Valga suunas. Pilgu piiriäärsetele territooriumidele saab heita Tellingumäe vaatetornist, kust Koiva jõe arvukad käänakud selgelt silma paistavad.

Kümmekond kilomeetrit enne Valga linna piiri ei maksa enam liialt kiirustada. Ühelt poolt on tegu omapärase teelõiguga, kus riigipiir pikalt maanteega paralleelselt jookseb. Teisalt aga annab see maanteejupp kõigile varasematele ning hilisematele kruusateedele silmad ette - nii auklikku ja autosid lõhkuvat kuumaastikku naljalt mujal Eestis ei kohta.

Koorküla Põrguhaud oli minevikus osa suuremast koobastikust, mis praeguseks valdavalt suletud või varisenud. Põhjuseks peetakse neis koobastes elanud tontide liigset lärmakust, mistõttu nüüd vaid üks koopasuu avatud ja sisseronitav on. 

Vahelduseks tontlikele elamustele on Holdre mõis. Tihtipeale nimetatakse Holdret lähedalasuva Taagepera lossi väikeseks õeks - kui Taagepera on massiivne ja maskuliinne, siis Holdre pigem naiselikult õrn ja kaunis.

Tündre järve äärde võivad kalapüügihuvilised end unustadagi, matkasellid aga saavad Teringi rabarajal jalgu sirutada. Mõlemas kohas leiduvad ka laagriplatsid, et väsinud konte puhata või lõkke peal värskelt püütud kalast uhhaad keeta. 

Penuja Kõigi Pühakute kirik on praeguseks hüljatud ning varemeis, ent kirikuseinte vahel jalutades võib endiselt aimata kunagist hiilgust ning imetleda loodusjõudude kiuste veel säilinud laemaale ja seinakaunistusi.

Mõisaküla on rahvaarvult Eesti väikseim linn, mis kunagi oli tähtis raudteesõlm, tänapäeval aga unine väikeasula. Hiilgeaegu meenutab Mõisaküla raudteejaamas säilitatud mõnesajameetrine raudteelõik koos reisivaguniga. 

Piiriäärne Saarde vald tekitab paljudes eksiarvamust, nagu oleks tegu Saaremaaga. Väike seos seal siiski eksisteerib - nimi "Saarde" tulenevat soosaartest, mille peale talud ja külad rajati. Ülejäänud ala oli aga läbipääsmatu mädasoo, mis ulatus kaugele Lätti.

Tänapäeval pääseb piki teid ja radu siiski sinnagi liikuma - Sookuninga looduskaitsealalt Nigula rabasse ja edasi ranniku suunas.

Peagi tungibki sõõrmeisse sookailu imala aroomi asemel soolane mereõhk.

Kablist Iklasse kulgeb rannaäärne Vana-Riia maantee läbi rannakülade ja mereäärsete männikute. RMK puhkealad sobivad seal ideaalselt pikast teekonnast läbi Liivimaa puhkamiseks. 

Asukohad:
Obinitsa Seto Muuseumitarõ: 57.80933,27.439907
Rokina tsässon: 57.796477,27.440262
Tobrova tsässon: 57.774573,27.462814
Uusvada tsässon: 57.770065,27.48385
Serga tsässon: 57.754464,27.474808
Meremäe vaatetorn: 57.738856,27.421521
Vastseliina linnus, Neuhauseni maja: 57.729154,27.361244
Pullijärv: 57.601433,27.217416
Hino järv: 57.586076,27.198715
Väike-Palkna järv: 57.607262,26.971092
Rogosi mõis: 57.635954,27.087972
Luhasoo: 57.640724,26.887075
Paganamaa: 57.582383,26.785076
Metsavenna talu: 57.570614,26.662112
Peetri paljandid: 57.545509,26.579146
Naha: 57.509415,26.616783
Tellingumäe vaatetorn: 57.597599,26.328097
Koiva männikud: 57.599899,26.280456
Koorküla koopad: 57.933507,25.867159
Holdre mõis: 57.943883,25.740264
Taagepera loss: 57.993313,25.665575
Tündre järv: 57.956198,25.606942
Teringi raba: 57.982908,25.558469
Balti keti mälestusmärk: 57.980218,25.479266
Penuja kirik: 58.060127,25.365036
Mõisaküla: 58.092629,25.188228
Sookuninga kaitseala: 57.987544,24.87221
Nigula raba: 58.00721,24.712184
Kabli: 58.014287,24.449269
Ikla: 57.877731,24.362585

Rohkem ideid, pilte ja kirjeldusi kodumaiste reisisihtide kohta leiab Facebookist www.facebook.com/avastaeesti Avasta Eesti lehelt kodulehelt.

2 KOMMENTAARI

s
Soffie 11. september 2014, 02:42
Hindan väga kõrgelt vaatamisväärusi, mida artiklis on kirjeldatud, aga...mis pistmist on Liivimaal tsässonatega? See on puhtalt seto värk, unustage Liivimaa!

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee