«Kinnitame, et ka kõikide nn kolmandatest riikidest tulnud arstide registriandmed on alati olnud täpselt samas mahus avalikud, nagu ka Eestis hariduse omandanud arstide andmed. » Terviseameti peadirektori asetäitja Üllar KaljumäeFoto: Peeter Langovits / Postimees
Katrin Helend-Aaviku 6. september 2014 15:00
Venemaalt pärit arst: "Soovin ka tulevikus Eestis töötada."

"Kui peaksin alustama uuesti algusest, valiksin kõhklemata uuesti sama kutse," ütleb Sergei Kazakov, kes on anestesioloogiks õppinud Venemaal, kuid töötab juba aastaid Eestis.

Ta on oma haiglas hinnatud. Sellegipoolest on kolmandatest riikidest tulnud tohtrid praegu Arstide Liidul hambus, kuna neil puudub väljaõpe, mida liit peab siin töötamiseks hädavajalikuks.

Arstide Liit ja terviseamet on eriarvamusel selles, mis puudutab väljastpoolt Euroopat, eriti aga idast Eestisse tööle asuda soovivate arstide väljaõpet.

Liidu arvates tõlgendab amet seadust valesti ja lubab meie patsiente ravima tohtreid, kelle ametikoolitus on lühem kui Eestis õppivatel arstidel.

Terviseamet seevastu ütleb, et lühema väljaõppe võib tasa teha oma erialal töötamisega ega arva, et Venemaal, Ukrainas või Valgevenes hariduse saanud arstid oleks Tartu ülikoolis õppinud arstidest mingilgi moel kehvemad. Seda näitab ameti sõnul ka see, et piiri tagant tulnud arstide kohta pole olnud ühtegi kaebust.

Anestesioloog Sergei Kazakov tuli aastaid tagasi Narva haiglasse ja töötas seal esmalt kohanemisajaga kuus kuud ning sai haigla juhtkonnalt väga hea hinnangu. See andis talle tol ajal õiguse saada tervishoiutöötajate registrisse, ilma et oleks pidanud tegema sobivusteste. Praegu seadus sellist võimalust enam ei anna. Haigla ravijuht aga kasutab Venemaa arsti iseloomustamiseks vaid ülivõrdeid, tohter on ka töökaaslaste seas kõrgelt hinnatud.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
1,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaVõida iPhone 12 nutitelefon