Maailm

Ukrainas hukkus terve rood Pihkva dessantväelasi (30)

Allan Espenberg, 6. september 2014, 08:00
TÕEKUULUTAJA ning Pihkva juudisoost ajakirjanik ja poliitik Leo Schlossberg (Lev Šlosberg) tõi avalikkuse ette faktid Venemaa regu­laarvägede otsesest osalemisest Ukraina sõjas. Neli päeva hiljem peksti ta jõhkralt läbi. Paljudes Ukraina sõjaga seotud ajaleheartiklites ja kommentaarides on teda nimetatud mehiseks inimeseks ja talle soovitakse kiiret paranemist. Veel nõutakse teda peksnud kaabakate ja lurjuste vastutusele võtmist. Foto: Facebook
Kogu maailmas kogus kiiresti tuntust ja kuulsust Vene ajakirjanik ja poliitik, opositsioonipartei Jabloko regionaalosakonna liider ja Pihkva parlamendi saadik Leo Schlossberg (Lev Šlosberg), kes julges avalikkuse ette tuua faktid Venemaa regulaarvägede otsesest osalemisest Ukraina sõjas.

Leo Schlossbergi asutatud sõltumatu ajaleht Pskovskaja Gubernija (Pihkva Kubermang) ning veel mitu muud Vene meediakanalit (Dožd, Slon, Fontanka, Russkaja Planeta jt) teatasid 25. augustil Pihkva oblastis Võbutõ külas toimunud dessantväelaste Leonid Kitšatkini ja Aleksandr Ossipovi salamatustest. Sõdurid olevat surnud eelnenud nädalal segastel asjaoludel.

Samal teemal

Kuigi ka meeste hukkumise täpseid kuupäevi ei avaldatud, olid nimed imelikul kombel teada. Ajakirjanikud oletasid, et hukkunud võisid osaleda Ukraina sõjas terroristide ehk separatistide poolel.

Selle looga tegelenud ajakirjanikke, sealhulgas Schlossbergi ähvardati ja rünnati füüsiliselt juba kalmistul. Ka lõhuti ajakirjanike autode rehvid. Eriti ei meeldinud matuselistele see, et haudadest tehti fotosid, mis ka avaldati.

Samas on lisaks Pihkvale mitmel pool mujal Venemaal toimunud teisigi salajasi matuseid, kus maarüppe on lastud Vene sõdureid, kelle surmapõhjuseid, -aegu ja -asukohti pole teatatud. Näiteks Pihkva 76. õhudessantdiviisi jaokomandör Anton Korolenko maeti Voroneži oblastisse. Tema kohta öeldi vaid, et ta hukkus ametikohustuste täitmisel 19. augustil ja kõik.

Varsti pärast ajaleheartikleid võeti Võbutõ kalmistu valve alla ja haudadelt kadusid sildid hukkunute nimedega, mõneks ajaks lakkas töötamast Pskovskaja Gubernija veebilehekülg ning 29. augusti õhtul kella 22 paiku anti Pihkva kesklinnas kõvasti kere peale ajalehe väljaandjale Schlossbergile, keda peksti pähe ja kõhtu. Haiglas diagnoositi mehel peaajutrauma, ajutine mälukaotus, ninaluumurd ja arvukad verevalumid.

Võib arvata, et need sündmused ei toimunud juhuslikult ja olid otseselt seotud uuriva ajakirjanduse lugudega salamatustest. Pihkva oblasti kuberner Andrei Turtšak kuulutas Schlossbergi ründamise asjaolude uurimise prioriteediks ning käskis kindlustada ajakirjanikule ööpäevaringne valve.

Mõni tund enne seda rünnakut ütles Schlossberg intervjuus Ehho Moskvõle, kommenteerides Pihkva sõjaväeosa sõdurite matuseid: "Seda tragöödiat püüavad varjata need, keda minu meelest võib nimetada Venemaa vaenlasteks. Need inimesed valetavad ega räägi tõtt."

"See, mida Lev viimasel ajal on teinud, on surmavalt ohtlik. Ta paljastas peamise vale selle kohta, nagu meie armee ei sõdiks Ukrainas. Tema tehtu oli mõne võimuesindaja jaoks nagu kont kurgus... Selge, et ta oli vaja peatada. Arvan, et teda taheti hirmutada, mitte tappa. Sooviti, et ta lõpetaks tuhnimise dessantväelaste hukkumises," rääkis Peterburi poliitik Boriss Višnevski.

Korraga hukkus 80–140 Vene sõjaväelast

Nimelt oli artiklites juttu, et Pihkva 76. õhudessantdiviisi esimene rood hukkus Georgijivka küla juures toimunud lahingus peaaegu täies koosseisus – 80 sõjaväelasest jäi ellu vaid kümmekond.

Ajakirjanikud panid tähele, et sotsiaalvõrgustikes käisid Pihkva dessantväelased viimati 15.–17. augustil, millest järeldati, et nendel päevadel või varsti pärast neid toimus Ukrainas mingi lahing ning paljud sõdurid said seal surma, mistõttu nad ei saanud enam Twitteris ja mujal tšattimas käia.

Just sotsiaalvõrgustikes ilmunud infokillud koos ühest Vene soomukist avastatud dokumentidega olidki peamised allikad, mille võrdlemisel saadi teada palju andmeid, sealhulgas hukkunud dessantväelaste nimed.

Huvitav on seegi, et 18. augustil autasustas Vladimir Putin Pihkva 76. õhudessantdiviisi lahingülesannete eduka täitmise eest Suvorovi ordeniga. Kuna Suvorovi ordenit antakse ainult sõjaliste teenete eest ja rahuajal seda autasu välja ei anta, siis viitab nimetatud fakt kaudselt sellele, et Venemaa peab ikka sõda.

Lisaks Pihkva diviisi sõdurite hukkumisele on viimasel ajal suurt tähelepanu pälvinud ka Ukrainasse "eksinud" Vene dessantväelaste vahistamine ja hilisem väljaandmine Venemaale ning Snižne linna lähistel 13. augustil toimunud lahing, milles hukkus kümneid Vene sõjaväelasi ja umbes 300 sai haavata.

Ametlikult taolistest surmajuhtumitest Venemaa rääkida ei taha ning varjab kõike, mida vähegi võimalik. Schlossberg süüdistab artiklis "Surnud ja elavad" otsesõnu Venemaa kaitseministeeriumi katsetes varjata sõjaväelaste hukkumist Ukrainas ja üldse venelaste osalemist sõjategevuses naaberriigi territooriumil.

"Meie dessantväelased saadetakse sooritama kuritegusid teise riigi territooriumile. Ja teate, mida märgitakse surmatunnistusele? "Gaasiplahvatus", "infarkt", "insult". Ja surmakoha lahtrisse tõmmatakse kriips," on öelnud Schlossberg. Lisaks teatas ajakirjanik, et dessantväelaste perekondadel on kästud suu pidada ja oma pereliikmete surmasid mitte uurida, vastasel juhul ähvardatakse neid materiaalsete sanktsioonidega, näiteks abiraha äravõtmisega.

Schlossberg märgib ka, et Vene sõdureid saadetakse Ukrainasse tuhandete kaupa, ning kui varem mindi sinna enam-vähem vabatahtlikult, siis nüüd on tekkinud väeüksuse komplekteerimisel raskusi – inimesed ei taha surma saada.

Laipu on juba liiga palju

Samas on teada, et mitu Venemaa sõjaväehaiglat (Rostovis, Peterburis ja mujal) on haavatuid ja surnuid kuhjaga täis, mistõttu uusi "saadetisi" ehk "laadungeid 200" (ka last 200 ehk gruz 200, s.o koodnimetus sõjas hukkunute surnukehade tähistamiseks) Ukrainast pole enam kuhugi mahutada. Seetõttu on Venemaa ülemjuhatus nõudnud Donbassi võimudelt Vene sõjaväelaste haudade tarvis maatükkide eraldamist.

"Putin kardab kõiki laipu Venemaale tagasi viia, sest neid on juba liiga palju," märgib Ukraina ajakirjanik Dmõtro Tõmtšuk.

Moskva aktivist Dmitri Monahhov aga kirjutas: "Meie president on süüdi sõja algatamises. Dessantväelaste laibad ei pärine kosmosest. Avame juurdluse ja tassime meie presidendi kohtu ette."

Ühe Pihkva ametiasutuse häkkimise tagajärjel ilmus ekraanile kiri: "Putin kasutab teie sõdureid ja lapsi kahurilihana!"

Oluliseks teguriks on viimasel ajal muutunud ka Venemaa sõduriemade organisatsioon, kes on samuti hakanud väiksel viisil avaldama vastuseisu ametlikule propagandale. Sõduriemad on näiteks teatanud, et nende andmetel on Ida-Ukrainasse saadetud ligi 15 000 Vene sõdurit ja nad on koostanud ka Ukrainas hukkunute nimekirju. Karistus järgnes üsna kiiresti – Peterburi Sõduriemad, mille juht Ella Poljakova on esitanud mitu ametlikku järelepärimist Vene sõjaväelaste hukkumise kohta Ukrainas, kuulutati välisagendiks.

"Mis edasi?" kordab Schlossberg teda intervjueeriva ajakirjaniku küsimust.

"Mind on tähele pandud, mõistate? Tuleb ettevaatlikum olla, sõita taksoga, jälgida ümbrust. Publikat­sioonidega dessantväelaste hukkumise kohta ei tabanud me mitte Šoigut, vaid panime otse kümnesse Putinile."

Eile teatasid Venemaa telekanalid NTV ja Pervõi esimest korda Ukrainas hukkunud dessantväelase matustest. Seejuures rõhutati, et 28aastane Anatoli Travkin läks Donbassi oma puhkuse ajast.

Kahe Vene dessantväelase avameelne kõnelus

2. septembril pandi ajalehe Pskovskaja Gubernija veebilehele üles kahe dessantlase omavaheliste vestluste üleskirjutus, millest saadi palju infot Vene sõjaväelaste tegutsemise kohta Ukrainas.

Väljaande käsutusse sattunud kahelt helisalvestiselt kuuleb Vene sõdurite omavahelisi kõnelusi Ida-Ukrainas peetud lahingute ja kaotuste kohta. Helisalvestistel vestlevad kaks sõjaväelast (1. hääl ja 2. hääl), kellest üks polnud teadlik, et toimub salvestamine, mistõttu rääkis paljudest asjadest üsna avameelselt.

Vestlustest selgub, et dessantväelased saadeti Ukrainasse 16. augustil, kui neile öeldi, et minnakse õppustele. Saatuslik verevalamine toimus 20. kuupäeval, kui dessantväelased ründasid ukrainlaste kontrollpunkti, kus ei jäetud kedagi ellu, kuid pärast seda jäädi suurtükitule alla ning 80 inimesest jäi ellu vaid kümme. "2. hääl" tõdeb, et oli väga raske lahing ning võimatu oli aru saada, kes ja kust tulistab. Nagu ütleb üks rääkija, keelati ellujäänutel juhtunu kohta ühtki sõna poetada. "Meie rahvas hukkub, aga meie ainult vaikime," möönab "2. hääl".

Jutuajamistest nähtub, et Ukrainas hukkus korraga suurem hulk Vene sõjaväelasi – surmasaanuid võis olla isegi üle saja, kui hukkunute hulka arvata ka eriüksuste sõdurid. Jutt käib 80 kuni 140 surmaohvrist.

Vestlustest selgub ka, et üheks hukkunuks oli Leonid Kitšatkin. Kuid just sellise nimega mehe haud ilmus hiljaaegu Pihkva oblastisse. Sellega seoses tundub eriti küünilisena õhudessantvägede ülemjuhataja kindral Vladimir Šamanovi ütlus 22. augustil, kui ta Pihkvas viibides kinnitas, et õhudessantbrigaadis on kõik elus ja terved.

Kuigi ajakirjanikud väidavad, et avaldatud tekst on autentne, on selles siiski ka kahtlejaid. On avaldatud arvamust, et mõni algaja kirjanik on välja mõelnud kahe sõjaväelase jutu, mida hiljem usutavuse suurendamiseks täiendati vandesõnadega.

Kui Pihkva ajakirjanike väidetes olekski kõik vale, siis on seda väga lihtne tõestada – näidatagu Pihkvast, Uuralist, Siberist, Krasnodari kraist ja mujalt pärinenud 76. õhudessantdiviisi esimese roodu mehi kas või hetkekski elavatena ja kõik Pskovskaja Gubernija artiklid osutuvad silmapilkselt valeks. Kuid seda ei ole tehtud!

Helisalvestuse tekstid on kättesaadavad aadressil: http://gubernia.pskovregion.org/number_706/00.php

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee