Avasta Eestimaad: Tartumaal kohtub isegi kõige metsikumates paikades teadlaste ja õpetlastega (3)

Marko Kaldur, 4. september 2014 19:00

Foto: Marko Kaldur

Tartu vaim pidavat hõljuma peamiselt ülikoolilinna kohal. Ent akadeemiline vaimsus kandub tervele maakonnale, kus täiesti üllatavates kohtades võib sattuda teadusasutuste otsa või kohtuda kõige metsikumates paikades kõrgeltharitud teadlaste ning õpetlastega.

Ülikoolilinn Tartu on vaieldamatult Eesti haridustempel. Ajalooline ülikoolihoone, moodsad õpperajatised, arvukad teadus- ning kultuuriasutused - kes Tartus ei õpi, see peaks kindlasti Tartut tundma õppima.

Tunnid Toomemäel jalutades, õdusad kultuurikohvikud vanalinna tänavail, osavõtt arvukatest üritustest ja festivalidest, mis järjepanu aset leiavad - Tartus ei hakka kindlasti igav ei suvel ega talvel.

Emajõe Ateenast viib veetee nii üles- kui allavoolu piki Emajõge.

Samal teemal

IMEMASIN PÄÄSTIS ELU: läbi jää vajunud mehed jõudsid kaldale (9)

26.01.2017

Avasta Eestimaad: Raplamaalt leiab müstilise UFO-raba (7)

18.09.2014

Avasta Eestimaad: kus asub Eesti külmapealinn? (5)

17.09.2014

Avasta Eestimaad: kust alustada oma metsamatkaja karjääri? (3)

16.09.2014

Üheks viisiks Eesti suurimat jõge mööda kulgemiseks on sõit ajaloolise lodjaga. Emajõe Lodjaselts korraldab kogu navigatsiooniperioodi jooksul õppe- ja lõbureise jõel ja Peipsi järvel.

Peipsi poole liikudes jõutakse peagi Emajõe Suursoo piirile. Eesti suurim deltasoostik ongi peamiselt vaid veeteed pidi ligipääsetav. Suured soojärved, käänulised ja ristuvad jõesängid, kitsad kanalid, metsloomad kallastel liikumas, üksikud kalameeste paadid lainetel hulpimas - Emajõe Suursoos paadiga sõitmine meenutab veidi filmides nähtud Amazonase deltat.

Rohkem infot liikumisvõimaluste kohta jagatakse Emajõe Suursoo looduskeskuses Kavastus.

Kavastu parv on Eesti ainus aktiivselt toimiv autoparv. Vältimaks tüütut mitmekümnekilomeetrist ringsõitu Emajõe teisele kaldale pääsemiseks, töötab Kavastus autode ja jalakäijate üleviimiseks parv. Vaid loetud minutid loksumist ning oledki teisel pool jõge.

Järvselja ürgmetsas kasvavad Eesti kõrgeimad puud: 44,1 meetri kõrgune kuusk ning 43,3 meetrine mänd. Läbi ürgmetsa kulgevat matkarada kutsutakse "trollide rajaks" - inimtegevusest puutumata metsas mahamurdunud puude juurikad meenutavad hämaruses õudusfilmidest nähtud koletisi.

Elva-Vitipalu matkaradadel leidub samuti nii nõiduslikke vaateid kui ka ehtne nõiamaja, kuhu puhkama või suisa ööbimagi saab jääda. Seal pole ohtu hommikul ärgates end podisevast nõiakatlast leida.

Päikeseloojangu kaunid vaated avanevad Võrtsjärve äärsel Tamme paljandil. Enne veel, kui hämarus maa katab, tasub jalutada Rõngu vasallilinnuse varemeil. Tänapäevalgi on säilinud osake kunagisest Püha Risti kabelist, mis oli keskajal palverännakute sihtpunktiks.

Rõngu pagaritöökojas küpsetatud leivad-saiad kuuluvad paljude rändurite ning matkasellide hinnangul maitsvaimate hulka Eestis.

Tõravere observatooriumi Stellaariumis saab heita pilgu meid ümbritsevale tähistaevale ning saada vastuseid paljudele küsimustele Universumiga seotud küsimustes. Seda küll peamiselt teaduslikust vaatenurgast lähtudes.

Taevale lähemale viib ka Eesti Lennundusmuuseum Tartu külje all. Siiski rohkem ekspositsioonide läbi, kus esindatud arvukad lennumasinad ning lennundusega seotud väljapanekud. Kord aastas, Eesti Lennupäevadel, näeb paljusid erinevaid õhusõidukeid muuseumist üle tuhisemas.

Ajaloolise vaate Tartumaa loodeosa ehk Vooremaa kohta saab Saadjärve ääres Äksis asuvast Jääaja Keskusest. Ülevaate saab nii miljonite aastate eest toimunust kuni pilguheiduni kaugesse tulevikku.

Piki Peipsiveert kulgeb kultuurilooline Sibulatee. Tartumaa piires jäävad Sibulateele mitmed huvitavad ja kaunid paigad, mis annavad ülevaate nii Peipsi järve kallastel elavate vanausuliste kommetest kui kalapüügi ning sibulakasvatusega seotud elulaadist.

Kallaste liivakivipaljandi ja koobaste juures võib näha autosid meenutavaid suurerattalisi sõidukeid ehk karakatitsaid.

Alatskivi loss on rajatud Šotimaal paikneva Balmorali lossi vähendatud koopiana.

Kolkja-Kasepää-Varnja tänavkülade vanausuliste väikekirikud meenutavad aastasadade taguseid traditsioone.

Kolkja ning Varnja muuseumide väljapanekud võtavad kokku kõige, mis puudutab selle piirkonna elu-olu.

Asukohad:

Tartu Ülikool: 58.381125,26.720137

Toomemägi: 58.380275,26.71463

Emajõe Lodjakoda: 58.391339,26.712806

Emajõe Suursoo looduskeskus: 58.382436,27.105031

Kavastu parv: 58.37711,27.045215

Järvselja ürgmets: 58.278251,27.325144

Elva-Vitipalu matkarada: 58.195556,26.42611