Eesti uudised

Obama tsiteeris Underit (1)

Karoliina Vasli, 4. september 2014 07:00
UPS, LÄKS SASSI: Toomas Hendrik Ilvese ja Barack Obama pressikonverentsi näitasid ka CNN ja BBC. Viimase puhul juhtus seegi, et näidati Obamat, aga tiitrites oli Eesti presidendi nimi. Foto: Repro
Kui Obama kõne Solarise keskuse kontserdisaalis algas kella 16 paiku, siis mitmesajameetrine saba kutsutuist vonkles ümber keskuse juba kell 13.30.

Hiljem õhkasid aga kõik, et nii tabavaid ütlusi pole ammu kuulnud. Oma kõnes tsiteeris Obama Marie Underit, kes 1943. aastal kirjutas luuletuses "Päälekaebamine": "Kes annab abi? Kohe, praegu, nüüd?"

Seepeale toonitas Obama, et Baltimaade rahvad on ühendatud NATO lepinguga, 5. artikkel ütleb selgelt, et rünnak ühe vastu on rünnak kõigi vastu.

"Kui praegu küsite, kes tuleb teile appi? Teate, et vastus on NATO," ütles ta.

Samal teemal

"Te kaotasite kord oma iseseisvuse. Koos NATOga ei kaota te seda enam kunagi."

Kõne järel kiirustas Obama ja saatjaskond tagasi lennujaama. Ühes angaaris kohtus ta peaminister Taavi Rõivase ja USA ning Eesti kaitseväelastega. Mõlemad peavad kõne ning kätlevad sõduritega. Kell on umbes 17. Obama läks Air Force One’i juurde, Toomas Hendrik Ilves jättis temaga hüvasti ja ulatas lahkumise puhul ka ühe salapärase ümbriku, mille sisu jäi avalikkusele veel küsimärgiks.

Vaadates vastukaja netikommentaariumides, Facebookis ja ka tänavapildis (muust bussides ja kohvikutes ei räägitagi), läks visiit eestlastele korda. Kes aga pisut kadedalt arvab, et ajakirjanikud on kui kuninga kassid, kel õnnestus seda päeva vaid nautida, ütlen, et oli ka teine pool. Näiteks pressikonverentsi puhul oli turvakontrolli ja pressikonverentsi vahel 2,5 tundi ooteaega. Sellise suure ürituse puhul lihtsalt nii on. Kes kannatab, see palju näeb.

 

Päälekaebamine (Marie Under)

Ma hüüan kogu oma rahva suust:

me maad on haarand hirmus raske taud,

me maa on varjutatud võllapuust,

me maa – suur lahtikaevat ühishaud.

 

Kes annab abi? Kohe, praegu, nüüd!

sest põdeja on jõuetu ja nõrk.

Kuid nagu linnukarje kaob mu hüüd,

see hajub tühjusesse: maailm on külm ja kõrk.

 

Kas rauga ohe, väeti lapse nutt -

see jookseb liiva, kaob kui pettevirv?

Mees, naine oigab nagu haavat hirv -

see võimumeestele vaid muinasjutt.

 

Maailma silm on pime, kõrv on kurt

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee