Kommentaar

Hardo Aasmäe | Vene elu majanduslike kitsenduste tingimustes (26)

Hardo Aasmäe, majandusgeograaf, 2. september 2014, 18:11
Foto: TEET MALSROOS
Ajakirjandus kirendab vastuolulistest teadetest. Ühed ütlevad, et lääne majanduskitsendused ei mõjuta Venemaad kuigivõrd. Teised kinnitavad, et mõjuvad, ja kuidas veel.

Segaduse põhjus on rahvusvaheliste majanduskitsenduste vahetus tajutavuses laiale avalikkusele. Osa neist on nagu radioaktiivne kiirgus. Inimene ei tunne algul midagi. Valus ei ole, näha ka pole, kuid hiljem läheb süda pahaks ja kahju on pöördumatu või raskesti ravitav. Teist tüüpi juhtum on nagu äike: must pilv tõuseb üles, kõmab kõu, sähvib välku ja valab vihma. Varsti on aga kõik möödas ja õhk on puhtam.

Samal teemal

Mida vene inimene veel ei näe

USA ja EL ei luba laenata Venemaa suurtele riigiettevõtetele ja pankadele raha pikemaks ajaks kui 90 päeva. Seega saab laenuraha vaid lühiajaliselt ja kallilt. Tavakodanikke see esialgu ei puuduta. Venemaa suurim ettevõte Rosneft on juba hädas, paludes Venemaa valitsuselt rahalist tuge 1,5 triljonit rubla (41-42 miljardit USA dollarit). Paraku on Venemaa valitsuse reservides vaid 2,9 triljonit rubla. Rosneft vajab raha suure võla maksmiseks USA pankadele (20 miljardit USA dollarit).

Samas on mitu suurt Venemaa panka palunud samuti abi – Sberbank, Gasprombank, Rostselbank, Vneštorgbank... Valitsus otsustaski neid kiireloomuliselt toetada 239 miljardi rublaga. Tegemist on pankadega, mis krediteerivad valdavat osa Venemaa majandusest.

Olukord tervikuna on üsna kurjakuulutav, kuna gaasi ja nafta müük annab 44% Venemaa riigieelarvest. Rosneft on Gazpromi kõrval Venemaa riigieelarve täitmise suurimaid „vaalu". Pealegi ähmastab Rosnefti tulevikku lääneriikide keeld tarnida sellele Arktika gaasi-ja naftamaardlate hõlvamiseks tipptehnoloogiat. Venemaal endal see puudub. Rosnefti ja ExxonMobili kitsenduste eelset ning äsja alustatud ühistööd Kara meres ei maksa Venemaa vaatepunktist üle hinnata. See ühisprojekt vajab iga päev lisaraha ning selle puudumisel tekib ameeriklastel pigem võimalus see Rosneftilt üle võtta.

Šariaadipank päästerõngaks

Praeguseks on Venemaa pankadel tekkinud dollaripuudus. Hädaga laenatakse puna-Hiinalt, kallilt ja kehvavõitu tingimustel. Dollarite saamiseks on Venemaa pangaliit teinud ettepaneku asutada Venemaa keskpanga juurde šariaadinõukogu, et saada raha Lähis-Ida naftariikidelt. On tekkinud mõte osa Venemaa pangandusest islamiseerida. Nn islamipangandus ei luba võtta laenudelt protsente ja laenutulu saadakse teisel viisil. Laenuraha kasutamisel on paraku omad kitsendused. Seda ei tohi kasutada lihatööstuses, kus muuhulgas töödeldakse sealiha, kaubanduses, kus müüakse joovastavaid jooke jne.

Laiemas plaanis käib võitlus Venemaa gaasi- ja naftaekspordi üldises pitsitamise eest. Üks tander on South Streami gaasijuhe. Venemaa tahab pigistada Ukrainat nüüd ja igavesti, viies Euroopasse suunduv gaas Ukrainast mööda. Paraku on praeguseks Bulgaaria EL survel kõik sellealased tööd peatanud. Venelased püüavad nüüd torujuhet viia läbi Türgi. Kahjuks on kõigeks selleks vaja kaasata veel Kreeka, mis on EL suurim abisaaja. Nende nõusolek on kahtlane, eriti arvestades riikliku gaasivõrgu müüki Aserbaidžaanile. Viimane ostis selle ära Gazpromi nina eest.

Üldiselt on teada, et Venemaa riigieelarve ripub gaasi ja nafta väljaveo nõela otsas. Paljud tahavad, et see nõel oleks ukrainlaste käes. Ukrainat läbivate torujuhtmete nimed on tänaseks omandanud iroonilise tähenduse: gaasijuhe „Mir" (vn. k. rahu) ja naftajuhe „Družba" (vn. k. sõprus).

Venemaa tavakodanik ei näe IT-linnaku seiskumist Kaliningradis, erimajandustsoonide peatamist Vladivostokis ja Murmanski oblastis. Väliskapital ei tunne nende vastu enam huvi. Ärajäänud asju pole võimalik näha.

Seda nimistut võiks jätkata.

Mis majanduskitsendustest on nähtaval?

Kõigepealt mitme suure turismiettevõtte hukk. Välismaaga majandusliku suhtlemise kitsendamise suhtes olid kõige tundlikumad just nemad. Põhja läks odavlennuettevõte Dobrolet, mis mõni kuu tagasi sai kärarikkalt avatud peaminister Dmitri Medvedjevi juuresolekul. Pankroti põhjuseks said lennud Krimmi. Paraku olid nende Boeingud lääne ettevõtetest liisitud. Inimesed näevad, et Venemaa suurettevõtted Rosneft, Gazprom, Aeroflot jt hoiavad Krimmist nii palju kui võimalik kõrvale. Kardetakse sattuda täiendavate keeludude alla.

Kummalisel kombel näevad Vene inimesed praegusel ajal pigem Venemaa enese läänevastaste kitsenduste tagajärgi. Toiduainete valiku vähenemine ja hinna tõus algavad esialgu äärealadelt. Kaliningradist on juba kadunud virsikud, nektariinid ja ploomid. Sidrunite hind on tõusnud 30%. Toiduainetetööstus on tooraineta. Juustu pakkujad on tõstnud hinda kaks korda. Valgevenelased, kellele algselt loodeti, tahavad oma toidukauba eest saada 30-40% kõrgemat hinda ja 100% ettemaksu.

Soomes müüakse nn „Putini juustu", mille hinna lasi Valio alla, eeldades EL-lt hinnavahe korvamist. Lappeenrantas palgatakse kaubandusse täiendavaid inimesi, et rahuldada igapäevaselt üle piiri käivate venelaste ostusoove. Sama pilt on Kaliningradi oblasti ja Poola piiril. Ehk on ka Narva vene passiga pensionäridel tekkinud või tekkimas suitsu ja viina piirist üleviimise kõrvale pisike igapäevane juustutulu.

Venemaa on keelanud tekstiili- ja nahakaupade sisseostmise riigi rahaga ning toor- ja töödeldud naha väljaveo. See puudutab juba kõiki riike maailmas, välja arvatud Kasahstani ja Valgevenet. Siin ei ole enam tegemist Venemaa lääneriikide vastaste sanktsioonidega, vaid lihtsalt konverteeritava valuuta puudusega. Venemaalt, Kasahstanist ja Valgevenest saab osta ka vene rublade eest. Elame, näeme.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee