Sõudmise neljapaat jäi seekord MMil medalita (LAURA OKS)

Enne kui emotsionaalseks läheme, hingame esmalt kõik koos sügavalt sisse ja välja ning loeme aeglaselt kaheksani. Alles seejärel võtame ette faktid: 1. Eesti sõudjad pole viiel viimasel aastal MMil ega olümpial medalini küündinud, 2. Meie kõige tugevamad atleedid ei istu endiselt ühes paadis.

Miks me lugesime just kaheksani? Sest MMil viiendana lõpetanud Eesti neljapaat jäi võidutsenud Ukrainast maha 8,66 sekundi jagu. Medalist jäi vajaka 3,95 sekundit. Need on sõudmises siiski üsna kindlad allajäämised. Ärge saage minust valesti aru – olen kaugel sellest, et tembeldada viies koht halvaks. Tegemist on maailma tipptasemel etteastega. Ent ometi: kui eesmärgiks on võit või vähemalt poodiumikoht – ja neljase meeste puhul see nõnda ju on –, siis tuleb faktidele kartmatult näkku vaadata.

Millised need faktid siis on? Asjaosalised ise olid MMi järel üsna positiivsed, 2016. aasta Rio olümpiale mõeldes nähti edasiminekut. Aga jah, faktid... Mullu teeniti MMil samuti viies koht, võitjale kaotati 7,8 ja kolmandale 6,59 sekundit. Seega poodiumikohale liiguti kukesammu võrra lähemale, kullast jälle kaugemale. Kaspar Taimsoo ja treener Matti Killing selgitasid meediale, et arenetud on õiges suunas, sedapuhku jättis finaali etteastele pitseri ilm – välisradadel sõitjad olid sandimas seisus. Iseenesest on jutt muidugi õige, ent rajad pannakse paika poolfinaalide tulemuste põhjal. Ehk: sõida kiiremini ja saad mugavama raja. Nii „lihtne" see ongi.

Läheme nüüd fakte uurides ajas veel veidi tagasi. Londoni olümpial teenis veidi teises koosseisus esinenud Eesti neljapaat neljanda koha, kullast jäi puudu 4,48 ja pronksist 1,74 sekundit (võrdle kahe hilisema hooaja kaotustega!). Kui tänavu kiitsid Killing ja Taimsoo arengut, siis toona oli hinnang karmim. „Kas oled neljas või kuues – vahet pole. Sõit käib ju medali peale. /---/ Meie meeste tõmme oli natuke hell – teravust ja erksust nappis. Siin olümpiafinaalis tuli pedaali vajutada. Medalit me ei saanud, aga kurjategijad vast pole. Ent neljas koht ON jama," rääkis Killing toona.

Ma ei taha pikalt peatuda eelmisel hooajal lahvatanud tülil, mille tulemuseks on see, et Tõnu Endreksoni ja Andrei Jämsä asemel istuvad nüüd neljapaadis Taimsoo ja Allar Raja kõrval noorema generatsiooni mehed Kaur Kuslap ja Sten-Erik Anderson. Küll aga usun, et Eesti-sugune pisiriik ei saa lubada endale luksust, et kõik tugevamad mehed pole ühes paadis. Ja väidan, et vähemalt Endrekson kuulub kindlasti Eesti nelja parema sõudja sekka, aga võib-olla ka Jämsä.

Aga jätkame endiselt faktidega. Aastatel 2004-2009 teenisid Eesti sõudjad igal hooajal ühe nö suure medali (MM või olümpia). Aastatel 2010-2014 ei saadud ainsatki. Mida tehti esimesel perioodil teisiti? Panustati nö Pühasse Lehma ehk ühte eliitpaati.

Lugupeetud sõudjad, milleks leiutada jalgratast? Milleks jonnida? Aastad ju lähevad! Medalist jäi kaugele neljapaat ja veel märksa kaugemale Endreksoni – Jämsä kahepaat. Igati mõistlik oleks järjekordse medalita aasta järel tagasi tulla kevadise katsevõistluse mudeli juurde, selle asemel et enesekindlalt rääkida, nagu poleks mitte vähimatki põhjust paatkondi ümber tõsta. Tsiteerides Killingut: sõit käib ju medali peale. Kuskilt tuleb need sekundid leida. Ma ei ütle, et neljapaadis on ilmtingimata vaja vangerdusi teha, kuid kindlasti ei tohiks osasid sportlasi mittesportlike põhjuste tõttu välistada. Erimeelsused tuleb unustada. Tuletan meelde, et Endreksonil ja Jämsäl on kahepeale auhinnakapis kuus suurt medalit. Ja isegi kui nad jääksid katsevõistluste alusel neljapaadist välja, paneks konkurents nooremad mehed talvel veelgi tõsisemalt tööle.

Seega, austatud imeraske ala tegijad, unustagem lasteaiamängud ja tegutsegem tõeliselt ühtse tiimina!

Kui lubate, siis lõpetuseks veel üks fakt: sel sajandil on sõudjad võitnud vaid kaks suurt medalit ilma Endreksoni abita – Jüri Jaanson tuli 2004. aastal Ateena olümpial ühepaadis hõbedale ja viis aastat hiljem teenisid Taimsoo ja Raja kahesel MM-pronksi. Tuletan ka meelde, et Endrekson on 35aastane ehk sõudmise mõttes väga heas vanuses, kuid suure tõenäosusega jäävad Rio mängud talle viimasteks.

Jaga artiklit

12 kommentaari

K
Kronsa  /   16:49, 9. sept 2014
Sõudmises ei ole 1+1+1+1 alati 4. Sama valem ka kaheste ja kaheksaste puhul.
Autor peab Endreksoni jube kõvaks meheks, kuid see kõva mees ei löönud läbi ühepaadil. Nii on ka teistega olnud.
Kevadised katsevõistlused ... neid võib teha ja tehakse ka aga katsevõistluste 4 paremat ei anna paraku parimat neljapaati kokku ,,,
R
RR  /   06:58, 4. sept 2014
Ah, palun ole vait.. hakka ise sõudjaks, ja siis tule avalikult sõna võtma! Ja mis kõige peamine, meie sõudjad on palju edukamad praegu, kui mõne teise spordiala esindajad Eestis. Kui Sa midagi ei tea, siis ära pruugi selle teema kohal suud kah!

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis