Maailm

Andrei Piontkovski: Putin panustab (neljanda) maailmasõja võitmisele (21)

Aadu Hiietamm, 2. september 2014 07:00
IMPERIALISTLIKUD PLAANID: Venemaa president Vladimir Putin (61) on võtnud avalikult kursi nii-öelda ajalooliste Vene alade taasliitmisele praeguse Venemaaga. Foto: AP/Scanpix
Maailmas kasvab mure, et Venemaa president Vladimir Putin võib Ukrainas valla päästa täismõõdulise sõja. Vene politoloogi Andrei Piontkovski arvates on aga Putini peaeesmärk võita neljas maailmasõda ning selle eesmärgi saavutamisel ei ole välistatud ka tuumarelva käikulaskmine.

Eile möödus 75 aastat teise maailmasõja algusest. See sõda lõppes kuus aastat hiljem ja võitjate hulka kuulus ka tollane NSVL eesotsas Jossif Staliniga. Järgnes NSVLi ja lääneriikide vastasseis – külm sõda, mis lõppes Nõukogude Liidu lagunemisega. Akadeemik Andrei Piontkovski nimetab külma sõda tinglikult kolmandaks maailmasõjaks, mille NSVL kaotas. Venemaa praegune president Vladimir Putin on Nõukogude Liidu lagunemist mitu korda nimetanud 20. sajandi suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks ning ta üritab võtta revanši neljandas maailmasõjas.

Tahab liita ajaloolised Vene alad

Samal teemal

Vladimir Putini tulevikuplaanide üle arutles politoloog Andrei Piontkovski internetiajalehes kasparov.ru avaldatud analüüsis.

Tänavu 18. märtsil pidas Vladimir Putin Kremlis Krimmi Venemaaga liitmise puhul riigiduuma ja föderatsiooninõukogu liikmetele programmilise kõne, milles andis ühemõtteliselt teada, et tema uus suund on nii-öelda ajalooliste Vene alade taasliitmine praeguse Venemaaga. Putini hinnangul toimus nende alade käestlaskmine nõukogudeaegses meeltesegaduses või pärast NSVLi lagunemist, kui Venemaa oli veel liiga nõrk.

Piontkovski arvates formuleeris Putin 18. märtsi kõnes neljanda maailmasõja päevakorra. Vene alade taasliitmise kõige tagasihoidlikum praktiline realiseerimine eeldab vähemalt kahe NATO riigi – Läti ja Eesti – riigipiiride muutmist.

Piontkovskile meeldib oma kirjutistesse tuua Narva ja Eesti mõõde. Ta toob näite, kus Venemaa viib Narva hambuni relvastatud rohelised mehikesed, kes aitavad seal korraldada rahvahääletuse, millel kohalikud elanikud otsustavad ühineda Venemaaga.

NATO raske valik

Kuidas reageerib NATO? Vastavalt organisatsiooni põhikirja 5. artiklile peavad kõik NATO liikmesriigid osutama Eestile kohe sõjalist abi.

Piontkovski paraku kahtleb selles. Ta peab võimalikuks, et oma eesmärkide saavutamisel teeb Putin panuse tuumarelvale. Loomulikult ei ründa ta tuumarelvaga Ameerika Ühendriike, sest sealt tulev vastulöök vallandaks üldise tuumasõja ja hävingu. Selle asemel kasutaks ta piiratud tuumalööki ja hävitab näiteks kaks Euroopa pealinna. Loomulikult ei ole tegemist Londoni ja Pariisiga, sest Suur­britannia ja Prantsusmaa on ikkagi väikesed tuumariigid ning mine tea, kuidas nad võivad reageerida.

Andrei Piontkovski tuli niisuguse arutlusega välja 8. augustil. Kaks päeva hiljem juhtis ta tähelepanu tõsiasjale, et lapsesuu Vladimir Žirinovski, kes sageli tuleb välja võimude perspektiivsete plaanidega, hoiatas samuti 8. augustil telekanali Rossija 24 saates, et Venemaa on vajadusel valmis täielikult hävitama Balti riigid ja Poola.

Piontkovski analüüsile ja Žirinovski väljaütlemisele juhtis 29. augustil tähelepanu ajalehe The Washington Post kolumnist Anne Applebaum, kes on Poola välisministri Radosław Sikorski abikaasa. Ta küsis retooriliselt, kas taolisi arutlusi tuleb võtta pelgalt hullumeelse sonimisena või siiski mitte?

Piontkovski ja Žirinovski mõtteavaldused sunnivad hoopis tõsisemalt suhtuma Venemaa presidendi Vladimir Putin hoiatusse, mille ta lausus 29. augustil Seligeri noortelaagris: "Ma tahan meelde tuletada, et Venemaa on üks võimsamaid tuumariike. Need ei ole sõnad, see on reaalsus. Veelgi enam, me tugevdame oma tuumajõude, me tugevdame oma relvajõude. Nad muutuvad kindlasti palju kompaktsemaks ja efektiivsemaks."

Putin hoiatas maailma

Putin ütles, et Venemaa jätkab selle potentsiaali arendamist, et tunda end turvalisena. Ta rõhutas ka, et kõik Venemaa partnerid peavad mõistma: meiega ei maksa relvakonflikti astuda.

"Tänu jumalale, ma arvan, et mitte kellelgi ei tule täna pähe alustada täiemõõdulist konflikti Venemaaga," rõhutas Venemaa president.

Politoloog Andrei Piontkovski oli päev enne Putini esinemist Seligeri noortelaagris hoiatanud Deutsche Wellele antud intervjuus, et lääne huvides on peatada Venemaa presidendi ambitsioonid võimalikult varem. Kui anda talle võimalus enda plaanide teostamiseks Ukrainas, siis homme korraldab ta rahvahääletuse Narvas ja ühendab Venemaaga kolmandiku Eestist.

Donald Tusk: Euroopa, USA ja Poola suudavad maailma julgeoleku tagada

Euroopa, USA ja Poola on suutelised läbi viima poliitikat, mis tagab ülemaailmse julgeoleku ja õiglase maailmakorra, ütles Poola peaminister Donald Tusk eile Gda´nskis teise maailmasõja puhkemise 75. aastapäeva puhul.

Tusk märkis, et Ukraina kriisi tuleks juba praegu nimetada sõjaks, ja protestis katsete vastu blokeerida Poola algatusi konfliktiga seoses.

Tusk meenutas, et Poola oli teise maailmasõja esimene ohver ja manitses eurooplasi võtma õppust sellest traagilisest Poola septembrist ja teise maailmasõja traagilistest aastatest.

"Vaadates tänast Ukraina tragöödiat, sõda, nagu seda tuleb nimetada, teame, et 1939. aasta september ei tohi korduda," rõhutas Poola peaminister, kes 1. detsembril asub tööle Euroopa Ülemkogu eesistujana.

Ukrainas on tuhandeid Vene sõdureid

Sõjaväelaste perekondade esindusorganisatsiooni Vene Sõduriemade Komitee juhi Valentina Melnikova sõnul on Ukrainas praegu umbes 7000–8000 Vene sõdurit. Tema hinnangul on Ukrainasse viimase kahe kuu jooksul saadetud 10 000 – 15 000 sõdurit.

Melnikova info on saadud perekondadelt, kelle meesliikmed on sõjaväeõppustele läinud, kuid kellega on seejärel kontakt kaotatud. "Komandörid korraldavad salajast erioperatsiooni," ütles Melnikova, kes ühtlasi kuulub kaitseministeeriumi ühiskondlikku nõukokku. Inimõigusorganisatsioonide sõnul on Vene võimud lõpetanud igasuguse sõdurite teenistust puudutava informatsiooni avalikustamise. Ida-Ukraina kokkupõrgetes on hukkunud vähemalt 200 sõdurit, arvavad inimõiguslased. "Võimud peaksid ütlema, miks sõdurid surevad teise riigi territooriumil ning miks nad sellest vaikivad," ütles Ella Poljakova, kes kuulub ka president Vladimir Putini inimõiguste nõukokku. Vene opositsionääri Lev Šlosbergi sõnul on Ukrainas hukkunute seas 100 sõdurit Pihkva õhudessantdiviisist.

Ukraina piiri lähedal asuva Rostovi linna haiglad on haavatutesse uppumas, ütles inimõiguslane Ljudmilla Bogatenkova.

Hoolimata Vene sõdurite kohaolule viitavatest ilmselgetest tõenditest, eitab Moskva ikka veel sõdurite Ukrainasse saatmist.

Samal teemal

11.10.2014
PUTINI ESINDAJA: suures sõjas ei jääks Lätist ja Eestist midagi järele
03.08.2014
Putini ähvardus: "Kui ma tahan, siis võtan Kiievi kahe nädalaga!"
02.08.2014
Ukraina kaitseminister: Venemaa on ähvardanud tuumarelvaga
02.08.2014
Tankler: USAs kiidavad ka Obama kriitikud presidendi visiiti Eestisse