Arco Vara Virumaa piirkonna juht Aleksandr Bogens.Foto: Arco Vara
Sander Silm 29. august 2014 11:08
Arco Vara Virumaa piirkonna juht Aleksandr Bogens rääkis Õhtulehele antud usutluses, et Venemaa kodanike huvi Eesti kinnisvara vastu pole oluliselt jahutanud ka Ukraina kriis ning paljudel juhtudel näevad Peterburi ja Leningradi oblasti elanikud Eesti kinnisvara näol turvasadamat oma säästudele.

Kuid suure osa Ida-Virumaa kinnisvaratehingutest moodustavad praegu Venemaa klientide tehingud?

Sellist statistikat kahjuks pakkuda ei ole, kuna eraisikust ostja andmed on näha tema isikukoodist, kuid Venemaa ostja võib aga riskide maandamiseks kasutada kinnisvara ostmiseks ka endale kuuluvat ettevõtet. Vastavalt Maa-ameti kinnisvaraturu ülevaatele oli välismaalastest ostjate osakaal kinnisvaratehingutes oli 2013. aastal 8,7 protsenti tehingute arvust ning 6 protsenti tehingute koguväärtusest üle Eesti. Samas on välismaalaste alla liigitatud ka hallipassimehed ehk kodakondsuseta isikud.

Millistest ja mis hinnaklassi jäävatest kinnisvaraobjektidest on vene kliendid eelkõige huvitatud?

Vene ostjate huvid ja prioriteedid on seinast seina. Paljud püüavad leida kinnisvara Narva-Jõesuus. See on linn, millega Peterburi elanikel seostub palju mälestusi. Paljud käivad seal, kuna on nooruses viibinud Narva-Jõesuus pioneerilaagrites, Peterburi eliit omas siin kortereid ja suvilaid ning paljud tahavad lihtsalt omada korterit mereäärses linnas keset puhta õhuga männimetsa.
Narva-Jõesuu areneb väga tormiliselt, siin avatakse uusi spaasid ja hotelle. Venelaste jaoks on Narva-Jõesuu kinnisvara mitte üksnes kinnisvara välismaal, vaid kinnisvara mainekas ja tuntud kuurortlinnas. Kui tulete suvel Narva-Jõesuusse, kohtate siin Peterburi tuntud arste, juriste, ärimehi, professoreid ja isegi näitlejaid ning muusikuid. Vene ostjate huvi ei piirdu siiski vaid Narva-Jõesuuga.

Üsna paljud kliendid küsivad infot nii uute kui ka vanemate Tallinna korterite kohta. On neid, kes otsivad korterit Pärnusse. Päris paljud venekeelsed inimesed otsivad hästi odavaid kortereid, mis oleks samas elamiskõlblikud, nagu Kohtla-Järvel, Kiviõlis, Jõhvis ja Aseris, kus täiesti viisaka ühe- kuni kahetoalise korteri saab 4000-6000 euroga. Kinnisvaraomaniku staatus annab neile võimaluse saada Schengeni viisat.

Seejuures on Peterburi korteri keskmine ruutmeetri hind 2000 eurot, aga eliitaarse elukoha hind võib ulatuda 5000-8000 euroni ruutmeetrist (mille pakkumise maht muidu moodustab Peterburi turul umbes 180000 m2). Narva-Jõesuus tähendab kallis kinnisvara 800-2000 eurost ruutmeetrihinda. Kohtla-Järvel, ehk 10 kilomeetrit merest, on ruutmeetri hinnaks vaid 150-200 eurot, mis on peterburlastele peaaegu tasuta.

Venemaa kodanikud ostavad seega väga erinevat kinnisvara. Veel on väga üllatav kuulda, et vene ostjad paluvad endale otsida maju ka Kesk- või Lääne-Eestisse, näiteks Viljandimaale, Järvamaale või Pärnumaale. Seejuures tahavad ostjad, et koht oleks privaatne ja ümberringi oleks eestlased! Ega selliseid kliente ei ole üksikuid.
Vene kodanikele pakub huvi ka ärikinnisvara. Viimastel aastatel on olnud suur nõudlus selliste piiriäärsete äripindade järele, mida saaks kasutada logistika- ja laokeksustena. Venelased on investeerinud ka hotelli- ja turismiärisse. Ärikinnisvara sektoris tuleb arvestada aga oluliselt rohkem, kuna ollakse harjunud saama maksimaalset kasumit lühikese ajaga.

Kas ja kui palju muutsid Ukraina sündmused vene klientide huvi investeerida siinsesse kinnisvarasse?

Poliitiline kriis andis väliskaubandusele tugeva hoobi, kuid venelaste aktiivsus Eesti kinnisvaraturul pole sellest eriti kannatanud. Ütleme, et venelaste ostuaktiivsusele mõjutab tunduvalt rohkem euro ja rubla vahelise kurssi muutumine. Kui varem maksis 10 000 eurone investeering venelastele umbes 430 000 rubla, siis mõned kuud tagasi, kui rubla kurss oli eriti madal, läinuks sama investeering maksma pea 510 000 rubla.
Venemaa ja Ukraina konflikt ning rubla madal kurss võivad isegi aidata kinnisvaratehingutele kaasa. Praegu on Peterburi ja Leningradi oblasti eluasemeturg kasvufaasis. Kasv tuleneb peamiselt sellest, et inimesed ei usu rubla stabiilsusesse ning ega tea, kuidas poliitiline olukord võib muutuda. Nad kardavad kohaliku valuuta järsku kukkumist ja ostavad oma säästude kaitsmiseks kinnisvara. Peterburis sellise madala hinnaga kortereid, nagu Eestis, pole, kuid siin on 10 000-20 000 euroseid kortereid jällegi piisavalt. Nii ongi Eesti kinnisvara neile Venemaa kodanikele, kes otsivad võimalusi oma mõnekümne tuhande euro suuruste säästude paigutamiseks, väga ahvatlev.