Juhtkiri

Juhtkiri | Vaja on ühiskondlikku palgakokkulepet (7)

Õhtuleht.ee, 27. august 2014, 18:20
Foto: ALDO LUUD
Tahame me seda või mitte, kuid järgmiste riigikoguvalimiste põhiteemaks kujuneb kaitseteemaliste arutelude kõrval eelkõige meie sissetulekute suurendamine. Õigupoolest oli sissetulekute küsimus esikohal seni, kuni separatistide ja Venemaa sõjategevus Ukrainas julgeolekuküsimused tähtsaimate hulka nihutas. Probleemiks on asjaolu, et kaitsekulude suurendamine nõuab palju raha.

Kuidas suunata rohkem raha riigikaitsesse ja jätta inimestele senisest enam raha kätte ongi järgmise ühiskondliku kokkuleppe koht.

Oponendid võivad küll peksta IRLi ettepanekut anda kuni 500-eurosele palgale tulumaksuvabastus, kuid probleemi eitamine palgavaesust ei lahenda. Riik võib miinimumpalka küll sammhaaval tõsta, kuid tõde on, et praeguselt 355-euro suuruselt miinimumpalgalt kõigi maksude mahaarvamise järel jääb kätte ikkagi alla 300 euro. Indrek Neivelti 1000-eurose miinimumpalga ettepaneku kõrval jääb riigipoolne panus sissetulekute suurendamises üsna napiks: tulumaksuvaba miinimumi tõus 10 euro võrra jätab inimese rahakotti kaks lisaeurot; tulumaksu alandamine ühe protsendi võrra jätab miinimumpalga puhul samuti kaks lisaeurot kuus. Kui riik, mille roolis pikka aega olnud erakond on rääkinud hulk aega Eesti jõudmisest Euroopa viie rikkaima hulka, panustab palgatõusu omalt poolt vaid nelja euroga, peaks see küsimusi tekitama küll. Eriti ajal, mil mujal räägitakse samal ajal vajadusest tõsta miinimumpalk tuhande euroni. Liiati hoitavad analüütikud majanduses raskete aegade saabumise eest, mis kajastub töötute arvu kasvus. Ja isegi kui lahkujaid lodevuspagulasteks sõimata, viib parema elu väljavaate puudumine meilt töökäsi endiselt rikaste naabrite juurde.

Muidugi ei saa riik olla palgatõusu veduriks ega tekitada sel moel erasektoriga võrreldes palgalõhet. Hea on seegi, et poliitikud pole hakanud eitama palgavaesuse olemasolu. Nii ei tasu naeruvääristada ei Neivelti ega ka IRLi ettepanekut, kuigi mõlema puhul tegid seda paraku nii majandusinimesed kui ka poliitikud. Kuigi Taavi Rõivas jõudis ametisse asudes teatada, et Eesti ei vaja narratiivi, on ilma selge sihita edasi liikuda raske.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee