Avasta Eestimaad

Avasta Eestimaad: kollastest akendest paistab Lõuna-Eesti 

Marko Kaldur, 27. august 2014, 10:54
Foto: Marko Kaldur
Ajakiri National Geographic püstitas koostöös kohalike omavalitsustega Lõuna-Eestisse 21 säravkollast värvi "akent". Akendest näeb Lõuna-Eesti olulisemaid vaatamisväärsusi ning pilk läbi iga akna avab vaatajaile uusi teadmisi või kauneid loodusvaateid. 

21 loodusesse ja kultuurmaastikele paigutatud akent tutvustavad piirkonna olulist vaatamisväärsust või loodusobjekti, mille juures tasuks peatus teha ning läbi akna avanevat vaadet imetleda.

Samal teemal

Sangaste lossi on nimetatud Windsori lossi arhitektuuriliseks koopiaks. Lossiperemeest Friedrich von Bergi kutsuti tema põllumajanduslikult edumeelsete vaadete tõttu ning uute rukkisortide aretamise pärast rukkikrahviks. Huvitaval kombel langes samasse aega rukkikrahvi aretustööde viljakaima perioodiga ka eesti rukkist valmistatud salapiirituse vedu üle lahe Soome.

Üks vanemaid Võrumaa kirikuid on Urvaste Püha Urbanuse kirik. Kirik seisab sügava ja järsunõlvalise ürgoru veerel, talvel libedaga ei pruugi autod neist nõlvadest üles saadagi.

Postiteel asuva Maanteemuuseumi väljapanek annab ülevaate Eesti maanteede minevikust, olevikust kui veidi ka tulevikust. Seal leidub tegevust tervele perele kogu päevaks - nii uudistades kui ise tegutsedes.

Otepää kirikus pühitseti 130 aastat tagasi sinimustvalge lipp, millest hiljem kujunes Eesti riigilipp. Mõnesaja meetri kaugusel asuvalt Otepää linnamäe väljakaevamistel leitud tulirelv on tõenäoliselt vanim maailmas.

Tõravere observatooriumis on tähti vaadatud juba pool sajandit. Observatooriumi territooriumil paikneb erinevaid teleskoope ning nende vahelt kollase akna leidmine ei ole esimesel hetkel lihtne ülesanne. Pärast aknast observatooriumi vaatamist võib observatooriumis endas tähti uudistada.

Saadjärve ääres saab nii ujuda kui matkata. Ning omadega suisa jääaega suunduda Äksis avatud Jääaja Keskuses.

Valgesoo matkarajal tuleb tükk aega sammuda, et sihtmärgiks oleva kollase aknani jõuda. Kunagi võis selle asukoha tuvastada ka matkaraja alguses seisva vaatetorni tipust. Momendil on kahjuks torn aga amortiseerumise tõttu suletud, mistõttu jalutuskäigust rabasügavusse ei pääse.

Rõuge ürgorus asuv Rõuge Suurjärv on Eesti sügavaim järv. Imeilusad vaated avanevad oru kõigilt nõlvadelt, omapärased on lähedalasuvas Ööbikuorus pladisevad vesioinad.

Podmotsa tsässon asub vaid mõnesaja meetri kaugusel Eesti-Vene piirist. Selles omapärases kolkakülas, kuhu massiturism ei ulatu, elatakse rahulikult oma elu ning tegeletakse Peipsiveeres traditsiooniliste kalapüügi ning sibulakasvatusega. Noh, ja vahel ka salakaubaveoga...

Sarnaselt Sangastele on ka Alatskivi loss koopia. Šotimaal paikneva kuningliku residentsi vähendatud versioonis tegutsevad tänapäeval hotell, restoran ning helilooja Eduard Tubina muuseum.

Ajalooline seto küla Obinitsa kujuneb tasapisi seto kultuuri keskuseks. Seal asub nii Seto Muuseumitarõ, Lauluema kuju, seto kultuurikeskus, seto ateljee-galerii kui palju teisi just piirkonna kultuurile ja eluolule omaseid paikasid.

Kaksiklinnade Valga ja Valka vahelisel riigipiiril seisvast kollasest aknast saab heita pilgu vastavalt soovile nii Eestimaale kui Lätile. Seal poolitab kahte riiki vaid madalaveeline Konnaoja.

Vastseliina linnusesse matkasid keskajal arvukad palverändurid patte andeks saama ning õnnistust otsima. Tänapäevalgi võib näha palverännakute sihtpunktiks oleva kabeli torni seinal ristikujutist, mis meelitas usklikke ja patukahetsejaid kõikjalt Euroopast. Öösel aga uitavad kummituslikud varjud linnusevaremete müüride vahel ja põhjustavad kõhedusvärinaid hilja peale jäänud rändureile.

Lüllemäe maalilised nõlvad on eriti kaunid talvisel ajal, mil valge vaip puid-põõsaid katab ning lumelosse loob. Kuid suvelgi on seal põnev käänulistel mägiteedel kulgeda ning iga kurvi taga uusi ilusaid vaateid nautida.

Mustvees pidavat olema elanike kohta enim kirikuid Eestis. Ühe ammuse kiriku asupaiga lähistel, otse Peipsi järve rannajoonel, seisab ka kollane aken Peipsile. Enam-vähem aastaringselt võib läbi kollase akna jälgida kalameeste tegutsemist järveveel-jääl.

Barclay de Tolly on üks kuulsamaid vene väejuhte, kelle juured pärit Eestist. Võrtsjärvest veidi lõuna pool puhkab kindralfeldmarssal Barclay de Tolly uhke mausoleumi võlvkeldris. Väejuhi au ja kuulsus on sedavõrd suured, et isegi Teise Maailmasõja ägedate lahingute käigus Väikese Emajõe kallastel jätsid vaenupooled mausoleumi peaaegu puutumatuks.

Tartu Raekoja platsil keeb elu ööpäevaringselt. Jalutades Emajõe äärest Raekojani, mööda Tartu Ülikooli peahoonest ning läbi vanalinna, viimaks kõrgele Toomemäele, tajub Tartu Tartu vaimu igal sammul end saatmas.

Järvselja ürgmetsas kasvavad taimed inimtegevusest segamata kõrge vanuseni. Sealt leiab enamiku Eesti kõrgematest puudest ning saab uudistada taimeliike, mida mujal Eestis naljalt ei kohta.

Räpina paberivabriku juurest avaneb imeilus vaade nii Räpina paisjärvele kui Sillapää lossile. Kui juba Räpinasse satutud, siis tasub teha ka jalutuskäik lossi ümbritsevas liigirikkas pargis ning peatuda romantilisteks hetkedeks Musitempli sammaste vahel.

Lisaks on National Geographicu kollased aknad inspireerinud mitmeid kohtasid püstitama oma väikest kollast akent.

Nii leiab taolised Obinitsa Seto Muuseumitarõ juurest, samuti Tabinast.

Küllap jääb Lõuna-Eestis ringi liikudes silma veel mõnigi teine kollane aken, mis püstitatud tähelepanu või vaatamist väärt paikadesse.

Asukohad:

Sangaste loss: 57.902027,26.281740

Urvaste kirik: 57.905144,26.535700

Maanteemuuseum: 58.015805,26.912617

Otepää kirik: 58.055798,26.499311

Tõravere observatoorium: 58.265254,26.463011

Saadjärv: 58.528986,26.696373

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee