Eesti uudised

Tartu teadlane uuris: järvi on kolm korda vähem, kui arvati 

Õhtuleht.ee, 27. august 2014, 07:00
PIIRITU PEIPSI: Järvedel on tähtis osa globaalses süsinikuringes. Foto: Aldo Luud
Tartu ülikooli teadlane luges koos välisteadlastega ükshaaval kokku kogu maailma järved ning leidis, et maailmas on neid umbes kolm korda vähem, kui seni statistiliste hinnangute põhjal arvatud. Samas on järvede kogupindala suurem.

"Leidsime, et maailmas ei ole mitte 304 miljonit järve, vaid ainult 117 miljonit," ütles koos Rootsi, Prantsusmaa ja USA teadlastega avastuse teinud Tartu ülikooli mereinstituudi kaugseire ja mereoptika juhtivteadur Tiit Kutser.

Tema sõnul polnud järvede kokkulugemine sugugi lihtne. "Esmapilgul võib tunduda, et ei ole midagi lihtsamat, kui lugeda järved satelliidipiltidelt kokku – on ju veekogud kosmosest vaadates mustad, samas kui maismaa on tunduvalt heledam. Tegelikult on aga maismaal palju objekte, mis on kosmosest vaadatuna veekogudega sarnased. Madalad ja sogased järved võivad aga olla maismaast eristamatud. Arvestasime järvena kõiki veekogusid, mis on suuremad kui poolteist olümpiabasseini ning analüüsisime, kuidas on nad maakeral jaotunud näiteks laius­kraadi ja kõrguse järgi," selgitas Kutser.

Selliste, vähemalt 0,002 ruutkilomeetri suuruste järvede kindlakstegemiseks tuli kogu maismaa pind analüüsida 14 meetri lahutusega satelliidipilte kasutades.

Järvede kokkulugemine on vaid osa Kutseri ja kolleegide tehtavast uurimistööst, mille eesmärk on lahendada globaalse süsinikuringe küsimusi. "Kui eelmine Rahvusvahelise Kliimapaneeli (IPCC) aruanne sisuliselt ignoreeris jõgesid ja järvesid, käsitledes neid lihtsalt süsiniku maismaalt ookeanidesse transportijatena, siis värskes aruandes on järvedel juba suur roll globaalses süsinikuringes," rääkis Kutser.

Järvede kaugseire meetodite väljatöötamisel on peale globaalsete ka regionaalseid rakendusi. Süsiniku hulga hindamine järvedes on Kutseri sõnul tähtis mitmel põhjusel. "Järvede süsinikul on otsene mõju nende piirkondade inimeste tervisele, kus joogivee tootmiseks kasutatakse järvevett. Kaugseire meetoditega on võimalik seirata muutusi vees ning juhtida täpsemalt veepuhastusprotsesse," tõi Kutser näite ühest praktilisest rakendusvaldkonnast.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee